võluv on eriti maastik. Wittenbergis arendas Cranach väga mitmekülgset tegevust - seal loob ta hulga altarimaale, mütoloogilisi pilte ja portreid. Tema stiili väljakujunemisel on kaunis suure tähtsusega madalmaade meistrite mõjud. Paremad tolle aja teosed on maalitud jõulises, realistlikus laadis: värvid on tugevad, kuid harmoonilised. Cranach maalib nüüd ka rea teravalt ja eluliselt karakteriseeritud portreid ja portreejoonistusi. Kuid ruttamine ja püüd meeldida arvukaile, kunsti võhikutest tellijatele viis Cranachi üsna varsti ohtlikele manerismi radadele. Ikka ja jälle korduvad tema töödes samad tüübid: laia habemega sõdurid, paksunäolised preestrid, ümmarguse sileda näoga, pilusilmadega ja rumala ilmega naised jne. Eriti silmatorkavalt maneristlikud on tema allegoorilised ja mütoloogilised pildid, kus esinevad alasti figuurid. Otsitud pooside, ebakindlalt jalal seismise
kolmeaastaselt isa, kuid ei olnud emale koormaks, sest ta oli oma vanuse kohta väga väärikas ja tõsine. Kaheksaaastaselt astus ta kooli, kus viibis kümme aastat, olles eeskujuks oma seltsimeestele ja rõõmustades õpetajaid oma eeskujuliku käitumise ja mittelapselike tseremoonia-mängudega. Ta valib ametniku karjääri ja jõuab ruttu edasi. Juba noorena õpejõuna tal oli rohkem kui 3 000 õpilast. Teine variant neljakümneaastasena hakkas ta avalikult jutlustama oma õpetust arvukaile õpilastele. Konfutsius rääkis enda kohta: "15-aastaselt pühendasin end õppimisele, 30aastaselt seisin juba kindlalt jalul, 40nselt vabanesin kahtlustest, 50 -- tunnetasin taeva tahet, 60 -- kuulasin teda mõistusega ja 70 võisin järgida südame soovitusi, kartmata rikkuda normi?. Aga sealsamas räägib ta, et alles kuuekümneaastasena õppis eristama tõde valest, ja alles seitsmekümneselt võisin järgida südame soovitusi, kartmata rikkuda normi. Ja et kõigist
* Gaius Suetonius Tranquillus ,,Keisrite elust" 50. Miks on Tacitus oluline autor erinevate Euroopa rahvaste, sealhulgas eestlaste ajaloo suhtes? Oma teaoses märgib ta esmakordselt germaanlastest kirdes asuvat hõimu või hõimurühma aestii (arvatavasti mõni balti hõim). Selle nime kandsid keskaja ajalookirjutajad üle Eesti ala asustanud rahvale. Kirjeldustega germaanlaste elukorraldusest, tavadest, ühiskonnast on see allikaks sellest ajast Euroopas. Ta tööd on pakkunud ainet arvukaile tragöödiatele ja mõjutanud Euroopa poliitilise mõtte arengut. Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" - annab kirjelduse maast, mida ta on ise näinud. Teda üllatavad kliima karmus, tohutu ja tundmatu mere lähedus, tihedad metsad ja läbipääsmatud sood. Kirjeldatakse germaani hõimude ühiskondlikku elu, tavasid, sõjaväelist korraldust, kohut, usku jm. Ei idealiseeri germaanlasi, kuid osutab, et neil puuduvad hukatuslikud pahed luksus, müüdavus, ahnus, kõlvatus, orjus,