6 33.4 1 2 jah 2 2 1 1 2 2 2 1 2 1 1 1 1 2 2 2 1 2 1 1 1 2 2 2 1 1 1 2 2 2 2 2 1 1 2 2 1 2 1 1 1 2 1 2 2 2 2 1 37 32 69 Sooline jaotus Mehed Naised Esinemissagedus 35 50.72464 34 69 Kas toitute tervislikult? jah ei jah ei Arvtunnuste jagunemine Kui tihti külastate nädalas Vanus Netosissetulek kuus Kehakaal Pikkus toidukauplust? 2 1 3 2 1 2 1 5 3 4 2 2 2 2 3 3 2 5 3 2
meeldi)NOMINAALTUNNUS-neid ei ole mõtet väärtuse järgi järjestada(rahvus, silmade värv)BINAARNE TUNNUS-on ainult 2 teineteist välistavat väärtust(susgu)KODEERIMINE-tunnuste väärtuste hulga teisendamine, milles igale tunnuse esialgsele väärtusele seatakse vastavusse üks uus väärtus-koodANDMEKIRJELDUS-et andmetabel oleks üheselt mõistetav, lisatakse see; seal sisalduvad tunnuste nimed ja nimede tähendused; tunnuste tüübid; kodeerimiseeskirjad;arvtunnuste korral ka mõõtühikudVARIATSIOONIRIDA-kasvavalt/kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste ridaSAGEDUSTABEL-näitab, mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuseTUNNUSE KESKVÄÄRTUS- tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmineMEDIAAN-arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepaljuMOOD- tunnuse kõige sagedamini esinev väärtusJAOTUSTABEL-näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedustVARIATSIOONIREA
Kõikne valim on üldkogum. 4. Milliseid tingimusi peab rahuldama valimi moodustamine? Valim peab olema küllalt arvukas. Igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. 5. Kus saab kasutada objekt-tunnustabelit? Too näiteid. Uurimuse käigus saadud andmete põhjal tehtud tabel. Selle ridades on uuritavad objektid ja veergudes on objektide määratud tunnused. 6. Too näiteid arvtunnuste ja mittearvuliste tunnuste kohta. Arvtunnus eh kvantitatiivne tunnus: nt pindala, kinganr, vanus jne. Mittearvuline tunnus ehk kvalitatiivne tunnus: nt sugu, rahvus, haridus, juuste värv jne. 7. Kuidas jaotatakse mittearvulisi tunnuseid? Too näiteid. Järjestustunnused mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada. Nt hinnang (meeldib, ei meeldi jne). Nominaaltunnused ei ole väärtuse järgi mõtet järjestada. Nt rahvus, silmade värv, kutseala.
teljele nimetus 'Mida te tavaliselt hommikul sööte?' ja tõstke see joonise sisse; telgede ühikute kirjasuurus 10 ja nimetustel 12 punkti; y-telje maksimum 29 ja miinimum 0 ühikut ning ühikute vahe (major unit) 5; tulpade vahe 120%; jooniseala (Chart Area) ümbert hall kastijoon kustutada; hall kastijoon teha ümber jooniseala (Plot Area) ·Suhteline sagedus grupi vaatluste arv/kõigi vaatluste arv. Home sakil saab teha protsendiks ·Pidevate arvtunnuste jaoks on vaja klasse. Klasside arvu leiab võttes vaatluste arvust ruutjuure, klassid peavad olema ühepikkused. Klasside intervalli leidmiseks (max-min)/vaatluste arv. Tuleb teha abitabel, kus on klasside ülempiirid, kuid viimase klassi ülempiiri ei pane. ·Klassidele sagedustabeli moodustamiseks vali Data Analysis..... Histogram. Input range: vaadeldavad andmed. Bin range: ülempiirid. Diagrammi tegemiseks kirjuta välja klassid.
anda, seega on mõistlik kasutada olemasolevaid ja üldise heakskiidu saanud küsimustikke. Lisaks eeltoodule ning üldistele viisakus ja vormistusnõuetele peab ankeedi koostamisel peab silmas pidama järgmisi ohtusid: · Arvulistele küsimustele pigem ei anta vastusevariante, näiteks ei ole ankeedis mõistlik ette anda vanusevahemikku, staazivahemikku, see ebatäpsustab uuringu tulemusi. Arvtunnuste puhul on õige kasutada lahtiseid küsimusi kuid koos sobiva mõõtühikuga (aasta, tund, kg, ...). Lahtise küsimuse puhul vastusevariandid puuduvad, kinnise küsimuse puhul on vastusevariandid ette antud. · Arvulise küsimuse oodatava vastuse peab selgelt määratlemata, see peab olema võimalikult üheselt vastav, näiteks ei sobi ,,Kui tihti te spordite?" vaid pigem ,,Mitmel päeval nädalas tavaliselt tegelete spordiga
särginumber · Järjestustunnus ehk ordinaaltunnus Enamasti on sõnaline, aga võib olla ka arvuline Annab edasi indiviidi või objekti omaduse intensiivsust, suurust. Näiteks: haridustase, erinevad nõustumise (olen täiesti nõus; olen nõus; ei ole nõus; ei ole üldse nõus) või meeldivuse hinnangud vms. · Arvtunnused Mõõdetud arvulisena Võib eristada kahte arvtunnuste mõõtmise skaalat · Vahemikskaala: sel juhul on kõigi skaalapunktide vahemikud võrdsed, kuid skaala nullpunkt pole üheselt määratud · Suhteskaala: sel juhul on skaalapunktide vahemikud võrdsed ja ka nullpunkt on määratud. Näiteks: sissetulek, pikkus, kaal, temperatuur, vanus, laste arv Veel tunnuste liigitamise võimalusi: · Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused
särginumber · Järjestustunnus ehk ordinaaltunnus Enamasti on sõnaline, aga võib olla ka arvuline Annab edasi indiviidi või objekti omaduse intensiivsust, suurust. Näiteks: haridustase, erinevad nõustumise (olen täiesti nõus; olen nõus; ei ole nõus; ei ole üldse nõus) või meeldivuse hinnangud vms. · Arvtunnused Mõõdetud arvulisena Võib eristada kahte arvtunnuste mõõtmise skaalat · Vahemikskaala: sel juhul on kõigi skaalapunktide vahemikud võrdsed, kuid skaala nullpunkt pole üheselt määratud · Suhteskaala: sel juhul on skaalapunktide vahemikud võrdsed ja ka nullpunkt on määratud. Näiteks: sissetulek, pikkus, kaal, temperatuur, vanus, laste arv Veel tunnuste liigitamise võimalusi: Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused
html (3 of 3)29.05.2006 15:09:04 Andmeanalüüs MS Exceli abil - korrelatsioonanalüüs Andmeanalüüs MS Exceli abil Korrelatsioonanalüüs Funktsioon CORREL Protseduur Correlation Funktsioon CORREL(array1,array2) Lihtsaim viis pidevate arvtunnuste vahelise lineaarse seose iseloomustamiseks on korrelatsioonanalüüs. Lineaarne korrelatsioonikordaja on MS Exceli keskkonnas leitav funktsiooniga CORREL(array1,array2), kus array1 ja array2 on vastavalt esimene ja teine andmeblokk. Tulemusena väljastatakse eelnevalt valitud lahtrisse korrelatsioonikordaja r
6. FENOTÜÜBI- JA GENOTÜÜBIVÄÄRTUS Populatsiooni geneetilised omadused sõltuvad eelkõige geeni- ja genotüübisagedusest selles populatsioonis. Kvantitatiivse tunnuse (näit. piimatoodang) puhul on oluline tunnuse väärtus - s.o. mõõtmistulemus, mis on saadud isendi tunnuse mõõtmisel ja on väljendatav reaalarvuga (arvtunnus). Isendi fenotüübiväärtuseks nimetatakse tema kindla fenotüübilise tunnuse mõõtmisel saadud arvulist väärtust . Kõik kvantitatiivsete ehk arvtunnuste uurimised põhinevadki eelkõige nende fenotüübiväärtustel. Selleks, et analüüsida populatsiooni geneetilisi omadusi, tuleb välja selgitada põhjused, millised mõjutavad isendite fenotüübiväärtusi. Iga tunnuse variatsioon populatsioonis oleneb nii isendite geneetilisest erinevusest kui ka neile mõjuvate keskkonnategurite erinevusest. Seega isendi (i) fenotüübiväärtuse ( Pi )
võimalusi protsesside omavaheliste seoste hindamiseks ning sõltuvuste modelleerimiseks, sest kasutab ühe või mitme muutuja sõltuvust mitmest muutujast. Võimaldab lisaks tunnuste lihtsatele mõjudele vaadelda ka koosmõjusid. Mitmemõõtmelise analüüsi meetodeid on võimalik rühmitada vastavalt soovitavale tunnustevahelise seose tüübile (sõltuvustehnikad ja sõltumatuse tehnikad) ja tunnuste tüübile. Tunnuseid jagatakse vastavalt nende tüübile arvtunnusteks ja nominaaltunnusteks. Arvtunnuste (meetriliste ehk kvantitatiivsete tunnuste) alla kuuluvad pidevad ja diskreetsed arvtunnused. Samuti võib arvtunnusena vaadelda järjestustunnust, kuid siin tuleb tähelepanelik olla skaalapunktide omavahelise kauguse (mittevõrdse skaala) suhtes. Nominaaltunnuste (kvalitatiivtunnuste) alla kuuluvad mittearvulised tunnused, mille väärtusvariantide jaoks ei leidu sisulist järjestust. KVALITATIIVSED UURINGUD Peamised uuringumeetodid
annaabi.ee 
