Sumerite poolt Eufrati ja Tigrise vahel Põhiline materjal savi Tsikuraat e, vaatlustornid astmelised oid Babüloni juures toortellisest. Olemas kiilkiri ja savitahvlid. (lugema 18-saj) Ninive Raamatukogu Tsikuraat = Paabeli torn (ehitati erirahvaste, kellel eri keeled, sellest nimi Paabeli segadus) Saageli templi õuel. Tornid seotud fallosega. Puit oli väga kallis. Panid aluse aritmeetikale, geomeetriale. Pythagorase teoreem intervallid e. muusika arvsuhted Muusikast: Ei ole säilinud Arheoloogilised leiud, pildid Pillid enamasti samad, mis Egiptuses + nimetan need lüüra, harf, roost Vilepillid ansamblimuusikas Keelpillid 5-7 keelega Ka raamtrumm, topeltaulos Templites lauldi antifooniliselt (vastamisi laulsid kaks või enam koorigruppi) Intervallide nimetused võrrutatud aastaaegade nimetustega Väga palju kasutati tseremoniaalset muusikat ka religioosset Kodust, avaliku muusikat austati Musitseeriti enamasti mitmehäälselt
Roomlaste levinuim pill oli TIBIA (kreeka aulos või topelt aulos), kreeklastest rohkem kasutati eri tüüpi SARVI, milles võib näha etruskide mõju. KREEKA MUUSIKAÕPETUS. Kreeka helisüsteemis jaguneb oktaav seitsmeks astmeks. Kreeka laade loetakse ülalt alla ning need on järjestatud DOORIA- FRÜÜGIA-LÜÜDIA. Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seoseis arvudega. Arvatakse, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Ppythagoras (570-496 a. e. Kr) Helide arvsuhted määrati MONOKORDI (lihtne keelpill, mille kõlakastile on pingutatud üks keel) abil. Kindlasti on hilisemat Euroopa muusikat väga tugevasti mõjutanud kreeklaste õpetus muusikast. Sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel on rooma filosoof Boethius (480-524), kelle kirjutised jäid kogu keskaja vältel muusikaõpetuse autoriteetsemateks eeskujudeks ja sisuliselt pani ta aluse Euroopa muusikateooriale. VARAKRISTLIK MUUSIKA
sortidega ning tegi kontrollkatseid mõnede teiste taimeliikidega. Ta ristas selgelt erinevate, alternatiivsete tunnustega taimevorme (hernel nt sellised tunnusepaarid: punased ja valged õied, kollased ja rohelised seemned, siledad ja krobelised seemned, kokku 7 tunnusepaari). Edasi uuris ta iga vanempaari järglasi 2-3 hübriidpõlvkonnas, loendas eri tunnustega isendid (või seemned) igas põlvkonnas ning määras nende arvsuhted. Uurimistöö edukuse eelduseks oli see, et ta viis analüüsi üksikutele tunnusepaaridele. Ta alustades kõige lihtsamast võimalusest -- ühe tunnuse poolest erinevate sortide ristamisest. Seejärel ristas ta taimi, mis erinesid kahe, kolme jne tunnusepaari poolest (hiljem hakati niimoodi erinevaid ristamisi nimetama vastavalt mono-, di-, trihübriidseteks ...). Mendel esitas oma katseandmed ja analüüsitulemused Brünni LUSi koosolekutel 1865. a
annaabi.ee 
