Kuna esimese põlvkonna arvutites kasutatav elektronlamp vajas sama palju ruumi kui umbes 200 transistori, olles samas transistorist kuni 40 korda aeglasem, oluliselt kallim ja eraldades talitlusel palju soojust, siis on mõistetav, miks transistoride ilmumisel tõrjuti elektronlambid arvuteist õige kiiresti välja. Arvutite jõuldlus jäi aga vahemikku 6000 kuni 3 000 000 operatsiooni sekundis. Arvutite programmeerimisel kasutati spetsiaalseid programmeerimiskeeli, kus arvkood asendati sõnaliste käskudega (sümbolprogrammeerimisega). Kolmanda põlvkonna arvutitele (1965-1971) on iseloomulik üleminek integraallülitusele. Arvutite garbiidid vähenesid, samas kasvas märgatavalt nende jõudlus ja paranes 4 töökindlus ning arvutite keskmine jõudlus ulatus 0,1 kuni 400 miljoni operatsioonini sekundis
1. põlvkond - aastad 1946 - 1954; elementbaasi moodustasid elektronlambid; jõudlus jäi vahemikku 2x103 kuni 16x103; arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele; igal arvutil oli ainuslik protsessor; operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2kb; progemine masinkeeles; mõõtmed ja mass suur, töökindlus madal. 2. põlvkond - aastad 1954 - 1965; elementbaasi moodustasid transistorid; jõudlus jäi vahemikku 6x103 kuni 3x106; progemisel arvkood asendati sõnaliste käskudega; hakati arendama süsteemset tarkvara; väiksemad, kiiremad ja töökindlamad 3. põlvkond - aastad 1965 - 1971; elementbaasi moodustasid madala- ja keskmise integratsioonitasemega integraallülitused; jõudlus ulatus 0,1kuni 400 miljoni operatsioonini sek; mõõtmed vähenesid, märgatavalt paranes töökindlus; loobuti suletud arhitektuurist ja mindi üle avatud arhitektuurile. ühilduvad arvutipered; osade arvutite põhimäludes asendasid kiired pooljuhtmälud
Esindajaid: Colossus, ENIAC, UNIVAC, EDSAC, IBM 701, IBM 709 Teine põlvkond (1954 – 1965) Iseloomulikud jooned: Arvutite elementbaasi aluse moodustasid transistorid Arvutite jõudlus jäi vahemikku 6×10 3 kuni 3×106 operatsiooni sekundis Arvutite põhimälud valmistati ferriitsüdamikel, mälude infomahutavus jäi vahemikku 6 kB kuni 1,3 MB Programmeerimisel kasutati spetsiaalseid programmeerimiskeeli, kus arvkood asendati sõnaliste käskudega Hakati välja töötama süsteemset tarkvara Esimesed eriprotsessorid S/V-protsesside juhtimiseks Infot sisestati arvuteisse valdavalt perfoandmekandjailt, tulemid väljastati kas kirjutitele või teletaipidele (tähti printiv telegraafiaparaat) Arvutid muutusid väiksemaks, kiiremaks ja töökindlamaks Esindajaid: TRADIC, TX-0, IBM 7030, LARC Kolmas põlvkond (1965 – 1971) Iseloomulikud jooned:
lülitus P2 MUX Värat 0 Värat 1 Värat 2 HSI HSO Joonis 2.42. Firma Intel signaaliprotsessori MCS-96 plokkskeem 120 2.5.2. Digitaal-analoogmuundurid Digitaal-analoog- ehk D/A-muundurite ehitus on joonisel 2.43. Muunduri sisendsignaaliks on arvkood Arv U x . Koodi muundamine alalispingeks toimub summeeriva operatsiooni- võimendiga, kusjuures võimendi sisendvool on vastavalt koodile astmeliselt muudetav. Vooluastmete suurused valitakse võimendi sisendisse lülitatud takistitega nii, et koodi igale vanuselt järgmisele järgule vastab eelmisest nooremast järgust kaks korda suurem vool. Muunduri väljundpinge U A võib arvutada valemiga ( )
annaabi.ee 
