KOOL MÜGRI Arvicola amphibius või A. Terrestris Riik: Loom Hõimkond: Keelikloom Klass: Imetaja Selts: Näriline Sugukond: Hamsterlane Perekond: Mügri Liik: Harilik Mügri · Mõõtmetelt rotisuurune · Värvus varieerub hallikaspruunist mustani · Elab peamiselt veekogude läheduses · Taimtoiduline · Emasloom sünnitab 2-3 pesakonda, igas pesakonna on 2- 10 poega · Kutsutkase veel vesirottiks NIMI
Suur - nahkhiir Vespertilio murinus Suurkõrv Plecotus auritus Suurvidevlane Nyctalus noctula T Eesti Ladina Tiigilendlane Myotis dasycneme Tuhkur Mustela puturius Tähnikhirv Cervus nippon V Eesti Ladina Valgejänes Lepus timidus Veelendlane Myotis daubentonii Vesimutt Neomys fondiens Vesirott Arvicola terrestris Viigerhüljes Pusa hispida Võsa - uruhiir Microtus subterraneus Väike - karihiir Sorex minutus
Suur - nahkhiir Vespertilio murinus Suurkõrv Plecotus auritus Suurvidevlane Nyctalus noctula T Eesti Ladina Tiigilendlane Myotis dasycneme Tuhkur Mustela puturius Tähnikhirv Cervus nippon V Eesti Ladina Valgejänes Lepus timidus Veelendlane Myotis daubentonii Vesimutt Neomys fondiens Vesirott Arvicola terrestris Viigerhüljes Pusa hispida Võsa - uruhiir Microtus subterraneus Väike - karihiir Sorex minutus
paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored mingid sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad ise sigima. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani. Mingi isasloom võib viljastada euroopa naaritsa. Sel juhul looted hukkuvad enne valmimist. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks euroopa naaritsad välja surevad. (Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus, Mink, 2011) Mügri (Arvicola terrestris) Mügri ehk tavamügri ehk vesirott (Arvicola amphibius või A. terrestris) on hamsterlaste sugukonda kuuluv väike poolvee-eluline näriline, mügri perekonna ainus liik. Mügri on mõõtmetelt rotisuurune. Karvastiku värvus varieerub hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid). Saba moodustab tüvepikkusest umbes poole või pisut rohkem. Kõrvalestad on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja. Tüvepikkus on 1224 cm, kehamass 80180 (harva kuni 300) g.
Ära tuntav nn.hiirehaisu järgi - muskusnäärmed. Kindel tunnus on ülemisel lõikehambal olev sälk, mille vastu ulatub alalõua lõikehammas. Elupaik seotud hoonetega, suvel saab ka mujal hakkama. On segatoiduline - tarvitab inimtoitu, vajadusel ka rohelisi taimeosi ja seemneid, teravilja ja putukaid. Külmhoones elades võivad ka nt. ainult lihtast toituda. Pesa teeb tavaliselt inimeste toiduvarude lähedale, kui see ei õnnestu siis varub toidutagavara. MÜGRI (Arvicola terrestris) - ondatra järel suuruselt teine hamsterlane. Elupaik on tavaliselt veekogude läheduses, sügiseti eemaldub põllule. Toitumine on peamiselt taimne (vee- ja kaldataimed), talveks varub juurvilju tekitades sellega suurt kahju. Sigimisperiood märtsist oktoobrini, võib sündida 2-3 pesakonda, igas 2-10 poega, imetamine kestab 12 päeva. 3 nädalaselt on pojad iseseisvad. Vaenlaseks on kärplased, röövlinnud ja saarmas
annaabi.ee 
