perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 60000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on: a) 90000 b) 230000 c) 130000 d) 170000 15. Bilansi mahtu ei mõjuta järgmine tehing a) materjali ostmine järelmaksmisega b) laenu tagasimaksmine c) raha laekumine varem esitatud arvete eest d) palgavõla väljamaksmine 16. Täida lünk. ................................ on juhised arvestusalaste andmete kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks. 17. Leia mõistele õige definitsioon. 1. Vara 2. Kulu 3. Omakapital 4. Tegevjuhtkond 5. Tekkepõhiline arvestusviis raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe. a) Majandustehingute kajastamine sõltumata sellest, kas tehinguga seotud raha on laekunud või väljamakstud. b) raamatupidamiskohustlase igapäevastegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud.
vaatamiseks ja ka saavutatud tulemuste analüüsiks vähe informatiivsed, kasutavad ettevõtete juhid neid siiski palju. Selle põhjuseks võib tuua juhtide ja arvestusspetsialistide vähesed teadmised ja kogemused juhtimisarvestuse vallas, samuti finantsarvestuse andmete väheste kuludega kättesaadavuse. Seega juhtimisarvestuse edasine areng sõltub eelkõige nii ettevõtte juhtide kui ka arvestusspetsialistide arvestusalaste teadmiste ning ka infotehnoloogia arengust. Arvestuse infosüsteemis kasvav andmete hulk tõstab omakorda edaspidi veelgi olulisemaks andmete analüüsi ja kasutajatele andmete kõrgema abstraktsioonitasemega esitamise rolli. Arvestus eelmise sajandi tähenduses kui põhiliselt andmete kogumine asendub aina rohkem andmete analüüsi ning esitamise rolliga, sest andmete kogumine toimub tänu kaasaegsele infotehnoloogiale suures osas automaatselt
avalikustatavale informatsioonile. Eesti hea raamatupidamise tava on sobilik väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel puudub vajadus rakendada finantsaruannete koostamisel rahvusvahelisi standardeid täismahus. Igas riigis toimub finantsarvestus vastavalt kohalikule seadusandlusele. Kuna ei ole täiesti identsete arvestussüsteemidega riike, tekib raskusi finantsaruannetes sisalduva info tõlgendamisel rahvusvahelisel tasandil. Ühisturu tingimustes on vajalik arvestusalaste põhiprintsiipide ja –meetodite ühtlustamine rahvusvaheliste standardites. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) on väljatöötatud ja heaks kiidetud Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Nõukogu ( IASB – International Accounting Standards Board ) poolt ja on maailmas enam levinud standardid. Ühiselt rakendatavad rahvusvahelised standardid võimaldavad läbipaistvamalt ja arusaadavamalt mõista finantsaruannete sisu, võrrelda omavahel
Eesti hea raamatupidamise tava on sobilik väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel puudub vajadus rakendada finantsaruannete koostamisel rahvusvahelisi standardeid täismahus. Igas riigis toimub finantsarvestus vastavalt kohalikule seadusandlusele. Kuna ei ole täiesti identsete arvestussüsteemidega riike, tekib raskusi finantsaruannetes sisalduva info tõlgendamisel rahvusvahelisel tasandil. Ühisturu tingimustes on vajalik arvestusalaste põhiprintsiipide ja –meetodite ühtlustamine rahvusvaheliste standardites. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) on väljatöötatud ja heaks kiidetud Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Nõukogu ( IASB – International Accounting Standards Board ) poolt ja on maailmas enam levinud standardid. Ühiselt rakendatavad rahvusvahelised standardid võimaldavad läbipaistvamalt ja arusaadavamalt mõista
annaabi.ee 
