lhedal. 2.8. Elektrienergia kaod. Aktiivenergia kaod: W R - vastava neliklemmi takistuskadu W - vastava neliklemmi juhtivuskadu G P ja Q on loetud koormusgraafikult vastaval intervallil n - intervallide arv koormusgraafikul Kui on teada koormusgraafikute kujutegurid, siis Valem lihtsustub, kui kasutame kogu koormuse kujutegurit kf kf kfp - pinge kujutegur, on tavaliselt =1 TB - llitusaeg Energiakadude mramiseks kasutatakse spetsiaalseid arvesteid. Takistuskadude mtmiseks kasutatakse arvesteid, mis omavad vaid voolu mhiseid, mis integreerivad voolu ruudu le aja. Need on ruutampertunni arvestid. Juhtivuskadude mtmiseks kasutatakse ruutvolttunni arvesteid, mis integreerivad pinge ruudu le aja. Tavaliselt arvutuste lihtsuse tttu neid ei kasutata. Ruutvolttunni arvestid paigaldatakse uuritava seadme ette, ruutampertunni arvestid uuritava seadme taha. 2.9. Pinge kaod
8. Piima kogumist puudutav informatsioon Piimakoguse, temperatuuri, pH, kuupäeva, kellaaja, läbitud kilometraazi ja muude andmete salvestamiseks kasutatakse kontrollerjuhtimisel põhinevat andmehõive süsteemi. Joonis. Andmehõive ja andmete edastus piima transpordiga. 9. Piima vastuvõtt Piima vastuvõtuks tööstuses kasutatakse tankikaalusid, autokaalusid ja vooluhulga arvesteid. Varasemalt oli kasutusel ka spetsiaalsed piima vastuvõttukaalud, mille roostevabast terasest valmistatud piimavann oli riputatud mehhaanilise kangkaalu kluge. Viimane oli omakorda ühendatud osutiga, mis näitas kaalutist 0,5kg täpsusega. Mõnes väiketööstuses hoitakse neid seini alles ja kasutusel automaatselt töötavate piima vooluhulga arvestite tareerimiseks. 10. Tanki-ja autokaalud
Gaasiarvestit läbiv gaasi kogus (ruumala) V teatud ajavahemiku kohta määratakse arvesti lõppnäidu V l jaalgnäidu Va vahel st V=Vl-Va, abil. Gaasi koguse V ühiku m3 edastamine tööetalonilt gaasiarvestitele toimub arvestite kalibreerimise teel nende läbivoolu Q mõõtepiirkondades. Selleks ühendatakse gaasitorustiku abil järjestikku kalibreeritav(ad) gaasiarvesti(d) ja etalonarvesti. Gaasi (õhk) suunatakse torustikku ning fikseeritakse kindla ajavahemiku järel samaagselt arvesteid läbinud õhu koguse alg-ja lõppnäidud nii kalibreeritava(te) kui ka etalonarvestit näiduseadistel. Lõpp- ja algnäitude abil määratakse arvesteid läbinud õhu kogused ja arvutatakse kalibreeritavalt ja etalonarvestilt saadavate mõõtetulemuste vahel. 119. Kalibreerimise mudel Kui mõõdetava õhu koguse olekutingimused (temp, rõhk jne) on kalibreerimise ajal kalibreeritavat ja etalonarvest läbides samad, siis kalibreeritava arvesti mõõtehälve sellel näidul on avaldatav kujul:
Vahelduvvool tekitab ühes poolis vahelduva magnetvoo, mille muutumine indutseerib alumiiniumkettas pöörisvoolu. Induktsioonmõõteriistu kasutatakse vahelduvvoolu aktiivenergia arvestina.. sel juhul ühendatakse ta poolid vooluahelasse samamoodi kui vattemeetri vastavad poolid. Siis on keetta pöördemoment võrdeline mõõdetava aktiivvõimsusega. Elektrienergia mõõtmine: vahelduvvoolu energiat mõõdetakse induktsioonarvestiga. Toodetakse ühe ja kolmefaasilisi arvesteid, mis võivad sõltuvalt vooluvõrgust ola kas kahe või kolmesektsioonilised. Arvesti klemme katva karbi siseküljele on trükitud ühendusskeem, mistõttu tema ühendamine ei tohiks olla probleemiks. Alalisvooluarvesteid enam ei toodeta, sest akude laadmiseks või muuks otstarbeks vajalik alalisvool saadakse vahelduvvoolu aladamisel ning kulutatud energiat mõõdetakse sel juhul vahelduvvooli poolelt. 33. Mitteelektriliste suureuste elektriline mõõtmine
(2.256) Elektrimootori pöördemoment Lihtsa konstruktsiooni ja suhtelise odavuse tõttu kasutati vahelduvvooluahelates kõige sagedamini energiamõõtmiseks induktsioonarvesteid. Nende tööpõhimõtet on kirjeldatud eelpool (vt lk 95). Joonisel 2.101 on esitatud sellise arvesti lihtsustatud skeem. Induktsioonarvestite konstruktsioonid on väga erisugused [23, 42, 45, 48] ja sõltuvad seadmete kasutusalast. Kodutarbijatel kasutatakse elektrienergia arvestamiseks ühe- või kolmefaasilisi arvesteid, mis võivad olla varustatud kahe kettapöörete loenduriga eri tariifiga energia arvestamiseks. Kolmefaasilised mõõturid kujutavad endast tavaliselt kahe- või kolmesüsteemilisi energiaarvesteid, millel on vastavalt kaks või kolm voolu- ja pingemähist, mida ühendatakse kolmefaasilisse võrku analoogselt vattmeetrite abil võimsuse mõõtmise skeemiga (vt joonis 2.86). Induktsioonarvestite mõõtetäpsus on tavaliselt 2%, harvemini 1%. Kuna arvestite
Üldiselt püütakse toime tulla tavaliste vattmeetritega. Vattmeeter ühendatakse mõõdetavasse ahelasse nii, et jälgitava voolu ja pinge vaheline faasinihkenurk oleks 90 kraadi. Sümmeetrilise koormuse korral saab reaktiivvõimsust Q kolmefaasilises süsteemis mõõta ühe vattmeetriga. Elektrienergia mõõtmine: Elektrienergia mõõtmiseks vahelduvvooluahelais kasutatakse ühe-, kahe- ja kolmeelemendilisi induktsioonsüsteemi arvesteid, alalisvooluahelais on kasutatavamad elektrodünaamilised arvestid. Hõlpsamalt saab aktiivenergiat Wa kolmefaasilises ahelas mõõta kahe- või kolmeelemendilise arvestiga. Kolmejuhtmelises ahelas tehakse mõõtmised kaheelemendilise arvestiga. Reaktiivenergiat Wr, juhul kui koormus on sümmeetriline, saab määrata kahe ühefaasilise arvesti abil. Energia Wr leidmiseks tuleb arvestite näitude vahe korrutada 3. 10. Elektrimasina mõiste, teetähiseid ajaloost, areng.
annaabi.ee 
