43 vahetusse lähikonda nagu gravitatsioonijõudki ega kaugene mööda lisamõõtmeid ning ei kanna braanilt ära suuri energiahulki. Kuid teiselt poolt, need gravitatsioonilained, mille lainepikkus on väiksem kui lisamõõtmete kõverdumisskaala, pääseksid braani lähedusest hõlpsasti minema. Lühikeste gravitatsioonilainete ainsad arvessetulevad allikad näivad olevat mustad augud. Braanil olev must auk on must auk ka lisamõõtmetes. Väike must auk on peaaegu ümmargune. See tähendab, et ta ulatub lisamõõtmeid pidi umbes sama kaugele, kui on tema mõõtmed braanil. Braanil olev suur must auk venib välja 'mustaks pannkoogiks', mis on sulustatud braani lähedusse ja mille paksus (lisamõõtmetes) on palju väiksem tema laiusest (braanil) (joon. 7.11). Joon. 7. 10
sadulakujulise kõveruse raadius lisamõõtmetes. See aga tähendab, et nad kalduvad koonduma braani vahetusse lähikonda nagu gravitatsioonijõudki ega kaugene mööda lisamõõtmeid ning ei kanna braanilt ära suuri energiahulki. Kuid teiselt poolt, need gravitatsioonilained, mille lainepikkus on väiksem kui lisamõõtmete kõverdumisskaala, pääseksid braani lähedusest hõlpsasti minema. Lühikeste gravitatsioonilainete ainsad arvessetulevad allikad näivad olevat mustad augud. Braanil olev must auk on Joon. 7. 10 must auk ka lisamõõtmetes. Väike must auk on Randalli-Sundrumi mudeli kohaselt peaksid lühikesed gravitatsioonilained kandma braanil peaaegu ümmargune. See tähendab, et ta ulatub olevatelt allikatelt energiat minema, näivalt
ja siis jälle noolsulgudes ja kaldkriipsuga väljanimi, mis lõpetab selle välja (näide joonisel 16.2; kõigis näidetes on sama materjal). Süsteemi mõte seisneb selles, et andmeelemendid tohivad üksteises sisalduda, ja ühe mõiste ja mitme seda esitava termini esitamiseks tuleb ühe mõiste-elemendi sisse paigutada mitu termini-elementi. Ka XML-andmebaasi tegemiseks on olemas rohkesti üldotstar- belisi tööriistu. Lisaks salvestavad pea kõik arvessetulevad valmis terminibaasisüsteemid (vt loetelu allpool) oma andmeid XML-kujul ja paljud neist lubavad kasutajal ka baasi struktuuri oma vajadustele kohandada. Kuid XML-i saab põhimõtteliselt kirjutada ka lihtsalt tekstiredaktoriga (mis on teine sageli esimeste hulgas pähetulev tööriist sõnastiku tegemiseks). Üsna vähe on nii andmebaasides üldse kui ka konkreetselt termini- baasides kasutatud graafistruktuure, kuigi sisuliselt tunduvad just need
annaabi.ee 
