Jõululaul Charles Dickens Kord elas Londonis üks ihnuskoi nimega Scrooge. Tema äripartner Marley, kellega tal firma oli suri ära ning ainsad inimesed, kes täheldasid Marley surma ja kandsid hoolt tema matuste eest olid ametnikud ja Scrooge. Ühel jõululaupäeval istus Scrooge oma kontoris arveraamatute taga, kui uksest astus sisse tema õepoeg, kes soovis Scrooge'le rõõmsaid jõulupühi ja kutsus Scrooge oma juurde lõunale, kuid Scrooge ei uskunud ei imedesse, ega jõuludesse ning saatis oma õepoja minema. Samal ajal astusid sisse kaks uut külastjad, kes kogusid vaeste jaoks annetusi. Kuid kuna Scrooge oli väga ahne, ei andnud ta enda poolt pennigi. Ning härrased, nähes, et on mõtetu edasi vestelda, tegid minekut.
· Ei tohtinud süüa liha ega mett; ei tohtinud kasutada maitseaineid, sealhulgas soola · Ei tohtinud kanda jalatseid · Ei tohtinud käia läbi naistega ega osaleda pidudel, kus lauldi ja tantsiti Ka ksatrijad ja vaisjad võisid õppida braahmani koolis, kuid neil varnadel olid hariduse vallas omad spetsiifilised vajadused. Käsitöölistel läks vaja vastavate alade praktilisi oskusi, kaupmeestel teadmisi arveraamatute pidemisest, sõjamehed omandasid võitluskunste jne. Budistid ning dsainistid lõid kloostrikoole. Budistlikest õppeasutustes oli tuntuim Biharis asunud Nalanda kolledz (rajati 5.-6. saj), kus õpetati meditsiini, mõtteteadust, grammatikat, loogikat, mehaanikat, metafüüsikat jm. Koolil oli suur raamatukogu. Õpilasi tuli sinna ka väljaspoolt Indiat ning kogu õpilaste arv ulatub ca 10´000-ni. Kolledz hävitati muslimite poolt 1199. aastal. Nad hävitasid ka palju teisigi koole.
nagu Königsbergis, Hamburgis, Kielis, Rostockis ja mujal. Tallinna pole aga ka vana eirates massiliselt ümber ehitatud, nagu toimiti Riias, Stockholmis ning mitmel pool mujal, sest Tallinn oli kuni käesoleva sajandi alguseni suhteliselt kõrvaline ja vaene linn. Lisaks linnale endale on Tallinna käekäigu kohta säilinud ka üsnagi aukartustäratav ürikuline materjal tollaste rae, kirikute ja gildide arveraamatute ning muude dokumentide näol. Enamike kinnistute käekäik on dokumentaalselt alates 14. sajandist kuni tänapäevani pidevalt jälgitav. Seega kujutab Tallinna vanalinn endast üle-Euroopalise ning ka ülemaailmse tähtsusega unikaalset vaatamisväärsust. 1. KUJUNEMISLUGU Tallinn 17. sajandi esimesel poolel. Adam Oleariuse gravüür Praeguse Tallinna kohale tekkis asustus kusagil 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses
annaabi.ee 
