Jumalad ei tegele filosoofiaga, nad on juba targad. Tarkust ajavad taga vaid need, kes on pooleldi nõmedad. Nõmedad aga ei otsi tarkust just sellepärast, et nende endi arvates on neil niigi juba kõik vajalik olemas. Edasi jätkab naine oma arutlust küsides, kui kõik inimesed soovivad olla õnnelikud, mis tähendab omada hüvesid, siis miks ei räägita armastusest kõikide suhtes. Kuigi armastus on igasugune hüvede ja õnne ihaldus, ei räägi sellest nii need, kes arvastavad kehalisi harjutusi. Ühesõnaga on armastus alati soov omada sarnaseid hüvesid. Armastusega kaasneb ka rasedus. Kuna kõik inimesed on teatud moel rasedad, olgu siis kehalt või hingelt, soovivad nad kõik kunagi midagi sünnitada. Milleks seda aga vaja on? Sest kuna sünnitamine on surematu ja igavene ja võib esineda ka surelikes, siis nõnda tuleb noor vana asemele. Surematuse aga ongi see, mis paneb meid oma järglasi armastama
teenimise, alandlikkus ja kannatlikkus. Eesmärgiks on ühendada ideed ja loovus, millel tulemusena kujuneb rühma kollektiivsel tarkusel põhinev parim otsus või kokkulepe. Selliseid nõupidamisi peetakse 19. päeva pühal, mil arutatakse kogukonna tegevust. Neid võib kasutada ka pühadest tekstidest vaimse juhatuse saamiseks ja isiklike otsuste tegemisel. (Partridge 2006: 432). Nagu ka kohalikel ja riiklikel valimistel, eeldatakse siingi, et valijad arvastavad ainult silmapaistvate oskuste ja vaimsete võimetega kandidaate. (Administratsioon) Kogu valimisprotsess on demokraatlike ideaalide võimas väljendus. Kuigi rahvusvaheline organisatsioon, on Ülemaailmne Õigluse Koda inimestele väga lähedal. Ülemaailmse Õigluse Koja lõplik valimine on ainult kolme sammu kaugusel kohalikust tasandist: iga täiskasvanud baha'i omab õigust osaleda "piirkonna" delegaadi valimisel; piirkonna delegaadid valivad
Käsitleb inimeste enesehinnangulisi arvamusi oma saavutuste ja ebaedu kohta. Rotteri järgi kujuneb inimesel välje üldistatud ootus, millest need arvamused lähtuvad ja millele vastavalt inimene ka käitub. On kaks sellist ootust: kõik, mida inimene teeb, sõltub temast endast kõik, mida inimene teeb, sõltub olukorrast, kuhu ta on sattunud Seesmise ehk internaalse kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu eeskätt enesest sõltuvaks, nad arvastavad põhiliselt oma võimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Neid iseloomustab algatusvõime. Välise ehk eksternaalse kontrollkeskmega inimesed mõtlevad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest, vähem enese omadustest ja eelnevatest kogemustest. Nad arvavad ennast oluliselt sõltuvat kompetentsetest isikutest ning alluvad üsna kergesti mõjutustele. Siiski võib inimese kontrollkese muutuda. Seesmine kontrollkese võidakse omandada tänu