milline on asjade lihtomaduste ja nende vormide vaheline põhjuslik seos. Näidatakse ära uuritava omaduse esinemise min ja max aste. Olemasolu ja kohalolu tabeli puhul on juhtumid nähtustest mille puhul uuritav omadus esineb, Soojuse näide – kui soovime saada teada soojuse loomust, tuleb alguses koguda kõik teadaolevad soojuse juhtumid (mis tekib nt hõõrumisest) ja kirjeldama igale juhtumile iseloomulikke tunnuseid ilma eelnevate arvamusteta. Ei piisa enam lihtsalt soojade/kuumade asjade loetlemisest, vaid tuleb kõigis soojuse ilmingutes leida midagi ühist. Edasi kogume ja kirjeldame juhtumid, mis sarnanevad soojuse juhtumitele, aga neis soojust ei teki (nt vedelik, mis ei lähe keema), üritades kindlaks teha soojuse olemus ja mis soojusega teatud olukordades juhuslikult kaasneb. Seeläbi jõuabki soojuse näite juures Bacon järeldusele, et
takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. See on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne." ,,Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Oluline on see, kuidas me seda käsitleme. Ilma vastandile arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Eriarvamusi võime aga väljendada nii positiivselt kui ka negatiivselt. Konflikti lahendamine ei tähenda mitte selle vältimist ega allasurumist, vaid konflikti ärakasutamist, et saaksime sellest ise kasu ning võimaluse edasi liikuda." ( Lacey, 2002:7). 1.1. Konflikti tunnused, tüübid ja tekkepõhjused Ruth Alas (2001:130) on välja toonud tunnused, mille järgi konflikt ära tunda:
1.1 Konfliktiga toimetulekuoskused Konflikti on defineeritud kui võitlust; kokkupõrget; võistlust; vaimset võitlust; arvamuste ja eesmärkide vastuolu teravnemise piirjuhtumit; lahkheli, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema (Lacey 2002:25). Inimesed on erinevad ja niikaua kui eksisteerivad erinevused, tekivad ka konfliktid. Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Ilma vastandlike arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti lahendamine ei tähenda selle vältimist ja allasurumist, vaid ärakasutamist, et ise kasu saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26).
annaabi.ee 
