KEHTETUTEKS(invalid). ARUTLUS on KORREKTNE(sound, correct) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järelikult ka lõppjäreldus) on tõesed väited. Arutlusi, mis ei ole korrektsed, nimetatakse EBAKORREKTSETEKS(incorrect). Traditsiooniline loogika püüab välja selgitada arutlemise skeemid ehk arutlusvormid, mille kehtivuse korral on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eeldusteks tõese tulemi saamine. Sellistele arutlusvormidele vastavaid arutlusi nimetatakse DEDUKTIIVSELT KEHTIVATEKS ARUTLUSTEKS. OTSESED JÄRELDUSED 1. VÄITE MUUTMINE - seisneb väite kvaliteedi muutmises, tulemis asendub eelduse predikaat sellele vasturääkiva predikaadiga.( Eelduse predikaat tuleb asendada just nimelt vasturääkivaga(kontradiktoorsega), mille vastupidisega(kontraarsega). Nt. Kõik tudengid on inimesed. ----- Ükski tudeng ei ole mitteinimene. 2
Selleks et loogiline arutlus oleks võimalik, peab eeldustes midagi ühist olema, need peavad omavahel seotud olema ning ka järeldus peab eeldustega seotud olema. Väited saavad olla seotud vaid lauseliikmete kaudu, sest kvantor rakendub üksnes konkreetse väitlause subjektile 1 Hurley, 2012: 259. Praktikas siiski ei nimetata kõiki selliseid arutlusi süllogismideks, vaid üksnes neid, mis vastavad mingitele etteantud arutlusvormidele. Kuna nende vormide määratlemine pole kõikidel autoritel ühesugune, on kõikide süllogismivormide ühte definitsiooni äramahutamine problemaatiline. 2 Ühise termini nõue on samaväärne nõudega, et süllogismi väited peavad olema omavahel seotud. Seos aga vajab omaette selgitust, seda on võib-olla lihtsam teha pärast defineerimist. Väljendi „lihtne kategooriline süllogism” asemel kasutatakse enamasti väljendit „kategooriline süllogism”. Kui see ei
Selleks et loogiline arutlus oleks võimalik, peab eeldustes midagi ühist olema, need peavad omavahel seotud olema ning ka järeldus peab eeldustega seotud olema. Väited saavad olla seotud vaid lauseliikmete kaudu, sest kvantor rakendub üksnes konkreetse väitlause subjektile 1 Hurley, 2012: 259. Praktikas siiski ei nimetata kõiki selliseid arutlusi süllogismideks, vaid üksnes neid, mis vastavad mingitele etteantud arutlusvormidele. Kuna nende vormide määratlemine pole kõikidel autoritel ühesugune, on kõikide süllogismivormide ühte definitsiooni äramahutamine problemaatiline. 2 Ühise termini nõue on samaväärne nõudega, et süllogismi väited peavad olema omavahel seotud. Seos aga vajab omaette selgitust, seda on võib-olla lihtsam teha pärast defineerimist. Väljendi ,,lihtne kategooriline süllogism" asemel kasutatakse enamasti väljendit ,,kategooriline süllogism". Kui see ei põhjusta arusaamatusi,