..........................................................................................7 2.4. Kristlik demokraatia.............................................................................................................8 3. MUID DEMOKRAATIA VORME.............................................................................................9 3.1. Antiikdemokraatia.................................................................................................................9 3.2. Arutlusdemokraatia...............................................................................................................9 3.3. Kaasühiskondlik demokraatia.............................................................................................10 3.4. Korporatiivne demokraatia.................................................................................................10 3.5. Delegatiivne demokraatia..........................................................................................
kuni delegaadi staatuse minetamiseni välja (http://www.hot.ee). 3.3. Kristlik demokraatia Demokraatia üks ideoloogiad ja kontseptsioone, tavaliselt konservatiivne, mis rõhutab perekonna kui sotsiaalse grupi tähtsust seoses ühiskonnaga ning on ühtlasi nii reguleerimata turu kui ka tugeva riigi vastu, võib teatud riikides olla valitsuse pragmaatiliseks ideoloogiaks. Kristlik demokraatia on mitmete lääneriikide parempoolsemaks vooluks (http://www.hot.ee). 3.4. Arutlusdemokraatia Demokraatia selline kontseptsioon, mis rõhutab lahenduse leidmisel pigem vestluse ja diskussiooni tähtsust, kui hääletamise tähtsust, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid kollektiivseid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii mikrokollektiivis kui ka suuregi huvigrupi esindusorganis. Siia alla mahuks ka diskursusdemokraatia, mis rohkem rõhutab siiski huvigruppide ja kodanikuliikumiste demokraatlikkuse tähtsust oponeerides
arutelusid ja otsusetegemise protsesse. Osalusdemokraatia püüab reformida esindussüsteemi, näiteks sagedam hääletuste läbiviimine või ametikohtade täitmine hääletuse teel, mis peaks kodanikke aktiivsemalt kaasa haarama kommuunidesse, sotsiaalsetesse liikumistesse ja huvigruppidesse. USA on osalusdemokraatias Lääne-Euroopa maadest tunduvalt kaugemale jõudnud. (G.Kurian, lk.257) 5 1.8 Arutlusdemokraatia Demokraatia mis rõhutab lahenduse leidmisel vestluse ja diskussiooni tähtsust, hääletamise tähtsuse arvelt, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii väikekollektiivis kui ka suure huvigrupi esindusorganis. (Demokraatia, 2004) 1.9 Kaasühiskondlik demokraatia Demokraatia vorm, kus lõhestumised on aktsepteeritud ja võim valitsuses on jagatud kõigi
annaabi.ee 
