Programmis pakuti ka senisest rohkem praktilisi nõuandeid, saateid ajaloost, kaasajast, õpiringid, keeletunnid (nii eesti kui võõrkeel), alustati ettevalmistustega venekeelseteks saadeteks. Saadete maht ja kuulajate arv kasvasid. 1939. oli 86 000 abonenti (+"raadiojänesed") . 1.4. Saadete liigitus Raadio spetsiifika alusel saab jagada selle zanrid informatsioonilisteks (päevauudis, lühiintervjuu jne), arutlevateks (kommentaar, vestluszanrid jt) ning jutustavatkes (kompositsioon, olukirjeldus); muusika võib täita nii tausta kui olla eesmärk omaette. Peale zanrilise jaotuse saab saateid jagada veel sisu järgi: sport, pevaprobleemid, kunst. Järgnevalt on esitatud tollase RH programmi mõlema tasandi iseloomulikumad jooned. 1.4.1. Muusikasaated Muusikal on raadios mitmeid funktsioone: äratada tähelepanu, luua sobivat õhkkonda, juhatada sisse teemat,
pealausele ja sõnum ise on esitatud subjektilise et-kõrvallausega, mis esitatakse teemana ehk varem tuntuna. Võib ka sõnumiallika fookusesse tõsta ja sõnumi sisu sekundaarsena teatada. Kõigepealt tuleb leida teksti eesmärk, siis alles struktuur. Eesmärk määrab struktuuri. Räägitakse 3 struktuurist: kirjeldav, jutustav, arutlev. Tekstitüübid ja nende keelelised tunnused Tekstitüübid on universaalsed. Tekstid jagunevad kirjeldavateks, jutustavateks, arutlevateks kõikides keeltes ega sõltu ühiskonna omapäradest. Kultuur ja harjumused ei räägi kaasa. Keelelised põhitegevused on universaalsed: sündmuste kirjeldamine, neist jutustamine ja arvamuse väljendamine kõikjal sama. - Deskriptiivse teksti keelelised tunnused: 1) Konkreetsed (olema, seisma, paiknema, asuma, paistma) või abstraktsed seisundiverbid (tähendama, väljendama, sisaldama, koosnema, osutama, seisnema) 2) Põhiliselt olevikus või lihtminevikus
Prantsusmaal provanssaalikeelse lüürikaga. Hiljem kirjutati ka rüütliromaane. Rüütlikirjanduse õitseaeg oli 12.14. sajand. Kurtuaasse kirjanduse aineks on eelkõige rüütlite seiklused, kangelasteod, armastus, naudingud. Rüütlikirjandusel oli oluline osa kirjanduse kunstilisuse arengus. kvintett viievärsiline stroof. Vt ka stroof. kõne eesmärgistatud suuline esinemine. Antiikajal jagati kõned õiguslikeks, arutlevateks ja pidulikeks. Tänapäeval liigitatakse kõned olmekõnedeks (tervitus-, õnnitlus- ja tänukõne), informeerivateks (loeng, ettekanne, informatsioon) ning poliitilisteks (kihutuskõne, poliitiline kõne). Kõnede erinevused tulenevad peamiselt nende eesmärkidest, probleemikäsitlusest, süvenemisastmest ja pikkusest. Kõne tüüpilised osad on sissejuhatus, aine/probleemi käsitlus ja lõpetus. Sissejuhatuse ülesanne
annaabi.ee 
