kõrge esindaja Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Õigusaktide vastuvõtmisel jagab ta vastutust parlamendiga. Nõukogu vastutab ka Euroopa Liidu välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika eest ning võtab vastu olulise tähtsusega otsuseid õiguse ja vabadusega seotud valdkondades. Nõukogu koosneb kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste ministritest. Istungil osalevad arutletava valdkonna eest vastutavad ministrid: välisministrid, majandus- ja rahandusministrid, põllumajandusministrid jne. Igal riigil on nõukogus teatav arv hääli, mis üldjoontes vastab nende rahvaarvule, kuigi häälte jagunemisel on väikeste riikide häältel suurem kaal. Enamik otsuseid tehakse häälteenamusega, kuid tundlikes küsimustes, nagu maksustamine, varjupaiga- ja sisserändepoliitika ning välispoliitika, on vaja ühehäälset otsust.
kestusega, ületades seda peaaegu alati; edastab põhiliselt informatsiooni ega paku võimalusi oskuste ja hoiakute arendamiseks; asetab õpilased sundseisu, kus nad õpivad faktilist materjali, mida võiksid ka iseseisvalt omandada. 9. Küsitlus. Küsimuste raskusaste ja kognitiivne tase. Vastuste ooteaja mõju õppimisele. Õpilaste vastustele ja küsimustele reageerimine. Küsitlusel neli etappi: 1. õpetaja struktureerib situatsiooni, edastades lühidalt arutletava sisu või probleemi. 2. õpetaja esitab küsimuse ühele või mitmele õpilasele ja laseb vastata. 3. õpilane vastab küsimusele. 4. õpetaja reageerib õpilase vastusele. Kasutatakse enamasti õppematerjali kinnistamiseks või õpitu kontrollimiseks. Küsimuste raskusaste on subjektiivne mõiste ja määratud sellega, kuidas suudavad õpilased neile vastata. Olenemata vaimsetest
ja esitaja kommunikatsioonioskused (sobiv tempo, miimika, žestid). Loeng tuleb alati lõpetada plaanipäraselt, st ülevaatega käsitletud põhiseisukohtadest. Kokkuvõttele võiks järgneda diskussioon, küsitlus vm materjali kinnistav tegevus. Küsitlus. Küsimuste raskusaste ja kognitiivne tase. Vastuste ooteaja mõju õppimisele. Õpilaste vastustele ja küsimustele reageerimine. Küsitlusel neli etappi: 1. õpetaja struktureerib situatsiooni, edastades lühidalt arutletava sisu või probleemi. 2. õpetaja esitab küsimuse ühele või mitmele õpilasele ja laseb vastata. 3. õpilane vastab küsimusele. 4. õpetaja reageerib õpilase vastusele. Küsitlus on valdavalt õpetajakeskne ja range suunitlusega. Kasutatakse enamasti õppematerjali kinnistamiseks või õpitu kontrollimiseks. Küsitlus võib olla nii õpitu kordamise ja kontrolli kui ka diskussiooni elemendiks. Küsimuste raskusaste on subjektiivne mõiste ja määratud
annaabi.ee 
