laostunud. Nagu juba eespool märgitud sai, ei olnud kaotajariigid sõja ainualustajad. Kehtestati ka uued riigipiirid. Prantsusmaa nõudis tagasi Elsass- Lottringi. Poolast pidi saama iseseisev riik, kellel pidi olema rahvusvaheline garantii ja väljapääs merele, seda muidugi Saksamaa territooriumi arvelt. Austria-Ungari jagati Austriaks, Ungariks, ja Tsehhoslovakkiaks. Viis, kuidas piirid paika pandi, kaotajatega midagi arutlemata, oli ebaõiglane kaotajariikide (eriti Saksamaa ja Austria) suhtes. Selline territooriumi jagamine andis edaspidi õigustusi näiteks Saksamaale, ütlemaks, et neile oldi liiga tehtud ja hiljem oma maid tagasi nõuda. Küll oli see aga õiglane väikeste riikide suhtes, kuna selline jagamine vähendas suurriikide mõjuvõimu ning rahvusriikide teke ühendas väikeseid rahvaid, andes neile kindlus- ja ühtsustunde.
Ta kujutab sellega seda, kuidas kaks inimest võivad ühe ühise faktori pärast minna tülli ja see kõik on selle klaasukse pärast, mis on siis see faktor. (J. Üdi: 56) Tema luule on ka eripärane sellepoolest, et tema luulekogu lugedes on tunne, nagu loeks mõnda tema isiklikku märkmikku, kuhu ta mõnikord mõne poeemi visandab. Kirjavahemärgid ja muud grammatilised elemendid enamasti puuduvad ja tõesti on tunne, et ta räägib otseselt välja oma mõtteid, ilma nende üle pikalt arutlemata. Tema luule ka tihti ei seostu eelmise rea või salmiga. Vaatame näiteks tema luuletust „kui teistel lastel“: „kui teistel lastel oli mängumuru siis mulle seda asendas parkett mu koolitee läks läbi Uue turu kus väike purskkaev pritsis eluvett miks räägin tihti sellest mida pole
Kes liha otsib, see kondi leiab jts. -- vt. ka järgnevas). Kuna põhjus ja tagajärg kuuluvad põhimõtteliselt ühte ja samasse mõisteregiooni, siis seisab see parallelismiliik metafoori konstitueerivast parallelismist enam-vähem eraldi. Eesti vanasõnade süntaktilis-modaalseid põhitüüpe A. Lihtlaused, milles pole rinnastuvaid elemente ega võrdusvormi Toome siin pelgalt näiteid eesti lihtlausevormiliste vanasõnade kohta ilma neid seesmiselt grupeerimata ja arutlemata lihtlausetevormide vaheldumist muude lausetüüpidega: Suur tükk ajab suu lõhki; Käbi ei kuku kännust kaugele; Häda ajab härja kaevu; Tühi toob tüli majasse; Valel on lühikesed jalad; Veereval kivil ei kasva sammalt; Terav kirves leiab kivi; Tühi kott ei seisa püsti; Oma kiitus haiseb; Ülekohus ei seisa kotis; Uus luud pühib puhta toa; Käsi peseb kätt; Hea sõna võidab võõra väe; Õige hõlma ei hakka ükski; Kingitud hobuse suhu ei vaadata; Hunt hunti ei
annaabi.ee 
