psühholoogia, mille juurde ta pöördus alles elu keskpaigas. Näiteks tubakasuitsu koostisest ning ). Vaadetelt oli ta traditsionalist ja essentsialist Le Bon'i arvates olid moodsa ühiskonna egalitaarsuspüüdlused ainult kahjulikud ja tekitasid segadust neis, kelle võimed ei võinud juba nende olemuse tõttu küündida teistega võrdsele tasemele (naised ja metslased, keda Le Bon liigitas kognitiivselt lastega samasse kategooriasse). Gustave Le Bon'i võib lugeda üheks esimeseks arutlejaks grupipsühholoogia peamiste küsimuste üle. Tema ideed on olnud väga mõjukad ja seda mitte ainult sotsiaalteaduste siseselt, vaid neid on peetud mõnesid maailma totalitaarsete reziimide liidreid oluliselt mõjutanuks ja isegi sütitanuks. Gustave Le Bon'i märkimisväärsete ideede hulka kuuluvad rassi ja temperamendierinevuste omasus geograafiast tulenevalt ja rassilise paremuse idee ning teooria, et indiviidi
kompositsioonilise terviklikkuse poolest. Seevastu “Ilmakaared” koondab väga heterogeenset materjali, nii et ilmumisjärgsel arvustusel ei puudunud alus pidada seda n.ö. inventuurkoguks, mis kokku pandud eesmärgiga korrigeerida vahekordi maailma ja iseendaga ning ühtlasi realiseerida senise luuleloomingu ülejääke. Mida aeg edasi, seda enam juurdub Traadi luules mõistvus ja sallivus, filosoofilisus ja intellektuaalsus. Oraator muutub arutlejaks. Luuletuste struktuurid muutuvad kompaktsemaks, luuletused kontekstiga tihedamalt seotuks, tekib allegooriline ja aforistlik mõtteluule. Uudse komponendina tema luules hakkab kaasa rääkima huumor. Seegi on tõend tema sotsiaalselt aktiivse luule muutumisest mitmekülgsemaks ja loomulikumaks. 1971.a. värsikogu “Etüüdid läiteks” on Traadi loomingus meeleoluliselt ühtsemaid ja ühetoonilisemaid üldse, kus valitseb eleegiline
otsustusega. Üldkujul vastab kategoorilise otsustuse vormile: võibolla S on/ei ole arvatavasti P tõenäoliselt Mõtte formuleeringus ei pruugi problemaatilisus rõhutatud olla, see võib esineda varjatult. Näiteks, Juss on hea mees on formuleeritud kui kategooriline üldjaatav otsustus. Kuna otsustus sisaldab hinnangut, mis on kellegi arvamus, siis saab seda tõlgendada problemaatilisena. Kui arutlejaks on Jussi pruut Maali, siis tuleks Jussi kohta öeldut mõista: Juss on loodetavasti hea mees. Seepeale võib naabrimees Juhan õlgu kehitades märku anda, et temal on ükskõik, mida keegi Jussist arvab; Rosalie jääb erapooletuks, sest tema on veendumuselt vanapiiga; Johannal on teistsugune kogemus ja vastavalt ka arvamus Jussist kui mehest on erinev Maali omast jne. Mõtetu on küsida, kelle arvamus on tõene. Iga arutleja peab enda seisukohta tõeseks ja teiste oma ekslikuks
annaabi.ee 
