aega, kui üks päev. Peab pingutama ja elus vaeva nägema. 2. „Ei keegi ole emaihust tulnud tarkusega!”- lk. 84 Tarkusi omandatakse elu jooksul ja läbi kogemuste. Keegi ei ole sündinud targa ja oskuslikult. Elu on kõige parem õpetaja. 3. „Ega ses voodis, mis rahvajutt teeb, saa keegi und.”- lk. 208 Nagu tavaliselt, siis küla teab rohkem sinu elust, kui sa ise. Ja tavaliselt levivad külajutud väga kiiresti ja tänu arusaamatustele muutub jutt mitmeid kordi. Ja kohati muutuvad jutud päris koledaks ja tänu sellele, ei saa keegi enam rahulikult elada. 4. "Aga teisalt jälle - on siis vaja just kiuste ronida üle aedade ja müüride, kui eluväravad ees lahti, muudkui astu sisse ja ela." – lk. 122 Tavaliselt ikka inimesed tahavad elada keerulisemalt, ega näe, et tegelikult saab asju lahendada palju lihtsamalt. 5. "Jah, kui iga asja rehkendama hakata, siis muudkui jookse ja muretse
Informeerib järgmise taseme juhte ja korraldab info levitamist übritsevasse keskkonda. Suheldes teiste org'idega arvestatakse sageli juhi ütlusi kui org'i ametlikku positsiooni antud küsimuses. Uuendaja: Toimingud, mille tulemusena seatakse eesmärgid, otsitakse võimalusi muutumiseks. Juhi roll on olla uuenduse õhutaja, täiustada org'i. Org'i ette kerkinud probleemide lahendamisel püüab leida uusi ja paremaid lahendusi. Arusaamatuste lahendaja: Reageerib arusaamatustele, tegutseb kriisiolukorras kiriesti ja adekvaatselt. Lahendab probleeme, mis ei allu tavapärastele lahendusviisidele. Ebatavalised olukorrad võivad olla seotud org'i siseste arusaamatustega ja nt lepingute rikkujatega ja järskude keskkonnamuutustega. Ressursside jagaja: Otsustab, kuidas kasutatakse vaimseid ja materiaalseid ressursse. Ressursside üle otsustamine väljandub nt eelarve koostamisena. Läbirääkija: Sõlmib lepinguid, püüab org'ile saada paremaid tingimusi, peab kõnelusi
järeldanud, et selles situatsioonis on tegemist kultuuridevahelise suhtlemisega. Väikesed poisid ja tüdrukud õpivad vestlemist eraldi kultuurikeskkondades oma samasoolistelt sõpradelt. Need eraldi õpitud ja erinevad vestlemisstiilid kanduvad üle ka täiskasvanuikka. Tannen arvab, et meeste- naiste erinevused kõne stiilis põhinevad eelkõige erinevatel arusaamadel suhtlemise eesmärkidest. Tulemuseks on vastandlikud suhtlemisstiilid, mis võivad viia suhtlejaid arusaamatustele ja tülidele teineteisest mittearusaamise tõttu. Tannen (1990) leidis, et mehed käsitlevad maailma kui hierarhilist sotsiaalset korda, milles suhtlemise põhjuseks on läbirääkimised domineerimise, sõltumatuse säilitamise ja läbikukkumise vältimise nimel. Iga mees püüab Tanneni arvates teise üle domineerida ja võistluses "võita". Selle vastandina püüavad naised luua vestluses osalejate vahelist sidet, teisi toetada ja kinnitada ning suhtlemise kaudu konsensuseni jõuda.
Alluvusjada Alluvusjada on ettevõtte juhist kuni lihttööliseni kulgev mitme ülemus-alluva suhete jada kui tööde hierarhia, mis määratakse õiguste jaotusega. Alluvusjada on alluvussuhete formaliseeritud ahel, mis määrab õigused, vastutuse ja kommunikatsiooniseosed. Nende suhete keerukuse tõttu ei tohiks keegi saada otseseid käske rohkem kui ühelt kõrgema tasandi juhilt. Kahelt või enamalt ülemuselt käskude saamine viib segadusele ja arusaamatustele. Juhid kujundavad katkematu alluvussuhete jada ülevalt alla aga samal ajal peavad nad mõistma, et vajaduse korral tuleb sellest ka mööda minna. Alluvail peavad olema volitused oma kolleegidega suhtlemiseks väljaspool alluvusjada eeldusel, et kõrgemad juhid on eelnevalt andnud nõusoleku selle kohta millistel asjaoludel sellised ristseosed on lubatud, nn. Fayol'i sild. 4.3.6.3. Ametikohtade kavandamine
annaabi.ee 
