Ma võin rääkida,rääkida,rääkida hiliste õhtutundideni välja.Minuga võib rääkida peaaegu kõigest,aga teemasid,mis mind väga huvitavad ja kaasa tõmbavad need ei pruugi alati olla just sellised,mis laiemale massile peale läheksid.Mul on kindlad teemad,mis mind vägagi huvitavad ja mille rääkimine tekitab erilist naudingut - kahjuks ei saa paljud inimesed minuga suhtlemises sinnamaani.Vastumeelsed teemad on tavaliselt need,kui ma näiteks satun vestluspartneriga arusaamatusse ja selle tulemusena hakkab minu tuneid haavama minu jaoks olulisemate asjadega,sellest ei sünni kunagi midagi head.Mõnikord juhtub ka seda,et kellegile ei jõua kunagi kohale,mida ma täpsemalt mõtlesin ja ega ma siis enam ise ka aru ei saa millest hetkel juttu on.Loomulikut oleksin ma väga õnnelik,kui ma saaksin valida kuidas ma tahan inimesega suhelda,aga alati ei pruugi minu enda arvamus alati peale jääda ,eriti kurb on see siis,kui inimesed kellega koos
Rahulolu tähendab ju ikkagi leppimist, aktsepteerimist... Me ei saa aga sulgeda silmi-kõrvu meid ümbritseva vägivalla ees ega sellega ka leppida! RAHU siinkohal juba globaalsel tasandil on olukord, kus puudub sõjaline tegevus. Öeldakse, et sõjas on kõik kaotajad. Praegused tulipunktid jäävad Iraagi ja Afganistani aladele. Olles kaotanud juba nii mõnegi tubli Eesti sõduri, tekib humaanne küsimus miks Eesti sõdur on seal? Miks suleme end hirmunult arusaamatusse vihkamiskapslisse??? Eurooplase (ning seega põlise läänekultuuri esindajana) olen ühel meelel Heiki Suurkasega: ,,[---]Messianistlik ettekujutus, et vaid sina oskad maailma parandada, võib sobida äärmuslikele sektidele, kuid mitte inimesele, kes tahab maailmast aru saada. Lääne maailmakord ei varisenud kokku Vietnamist lahkudes ega varise kokku ka Iraagist või Afganistanist lahkudes. [---] Kuni okupatsiooni vägi püsib kohal, elab kohalike seas ettekujutus vabadussõjast
raamat üleüldse seostuma moeraamatuga ning kuidas võiks omavahel ja raamatu pealkirjaga seotud olla kolm pilti, millel kujutatud vastavalt talupoega, Veneetsia aadlit ja M. Remmeli sõnade kohaselt Egiptuse moedaame. Edasi lugedes sugenevad siin-seal lõikudesse ikka ja jälle mõisted ,,tsivilisatsioon", ,,kultuur", ,,Hüperborea", ,,rõivalõiked", ,,kiri", ,,kiviaeg", ent vähemasti siinkirjutaja sattus lugemise ajal tõelisesse arusaamatusse, kust, mis alustel ning seostes ja miks need sõnad erinevates lausetes esinevad. Mõistmatus viis olukorrani, kus raamat tuli esimesel lugemiskorral käest panna 16 lehekülje läbimisel. Teist korda kirjutist kätte võttes oli eelarvamusega lugemise jätkamine juba paratamatu ning peab tunnistama, et esimestel lehekülgedel omaks võetud segadus jätkus raamatu lõpuni, kasvades kohati üle vihaks, ahastuseks, naerupahvakateks, aga mis salata, ka imestusteks. Miks?
Siis räägib veel Helmer, et ta ei pane Norat tähele peol kuna see tekkitab temas ärevust, et nad on kui noored armastajad ja keegi ei aima mis nende vahel toimub. Kogu öö on ta ihaldanud Norat kujutades neid kui noore paarina kui Helmer viib Norat oma kättel laulatuselt esimest korda koju ükus nad on vaid kahekesi- sellised mõtted lõid Helmeri vere keema. Nora aga tõrjus, et ei taha täna õhtul seda kõike ja see jättis Helmeri arusaamatusse, et kas ta mitte pole Nora mees. Kuid mõtisklemisesks aega ei jätkunud, sest helises uksekell. Sisse astus Rank kes ütles, et kuulis kodurahva hääli ja siis kohe sisse tahtis tulla. Helmer rääkis, et Rank näis ennast päris mugavalt tundvalt peol ja Rank koos Helmeriga nõustusid, et joogi poolised olid suurepärased. Nora komenteeris ka, et Torvald jõi väga palju. Rank pidas seda õigeks, sest miks mitte pärast hästi
annaabi.ee 
