Miniatuurne kelmiromaan on "Koerte kõnelus" koos seda raamistava novelliga "Petlik abielu". Olustikulise jutustuse teist, psühholoogilist haru illustreerib "Armukade estremaduurlane". Teema on sama, mis mõnedes Cervantese enda intermeediumides või siis hiljem Moliere'il "Naiste koolis": ebaloomulikud abielusuhted ja nende kriitika. "Don Quijotele" on Cervantese jutustustest lähedasim "Klaasist litsentsiaat". Siin ilmub peategelasena "tark hull" noormees, kes arukaotuse läbi omandab geniaalse võime näha elu ja ühiskonda "väljastpoolt", "normist" hälbinu seisukohalt. "Don Quijote" See teos alavääristas rüütleid ja kõike nendega seostuvat. Nagu inimesed praegu, oli ka siis huumoriks alvääristamine ja narrimine. Enamasti oli see keelatud, kuid "Don Quijote" pakkus seda rohkem kui küllaga ja seepärast leitaksegi teose olevat "oma ajast ees". Huumorit oli tollal vähe, kuid Cervantes
Olustikulise jutustuse teist, psühholoogilist haru illustreerib "Armukade estremaduurlane". Teema on sama, mis mõnedes Cervantese enda intermeediumides või siis hiljem Moliere'il "Naiste koolis": ebaloomulikud abielusuhted ja nende kriitika. 12 "Don Quijotele" on Cervantese jutustustest lähedasim "Klaasist litsentsiaat". Siin ilmub peategelasena "tark hull" noormees, kes arukaotuse läbi omandab geniaalse võime näha elu ja ühiskonda "väljastpoolt", "normist" hälbinu seisukohalt. 13 Romaanid. "Galatea" Oma 65 tegelasega, arvukate põimuvate süzeeliinidega, tegelaste pikkade jutustustega - mis koguni domineerivad vahetu stseeni ja seikluse üle -, kirjadega ja unenägudega, armastuse analüüsiga nii proosas kui ka värssides on "Galatea" lõpetamatagi kujul igati mahukas teos
pööranud õigelt rajalt, mida mööda olid käinud kõik tema esivanemad. ,,Naine,'' ütles ta, ,,Kas see on minu laps?'' ja lõi uuri tausautuse eest vastu kivi puruks. Lõpuks kõlab kohtuotsus : ,,...See laps on niisiis esimene meie suguvõsast, kes on saanud toime äraandmisega. `' ,,Esimene meie suguvõsast...'' nendest sõnadest on selge, et poja tapmine ei ole kurjategijast isa tuju ega ka meeleheitest ajendatud samm, see ei ole arukaotuse ega isegi mitte raevuakt. Mateo Falconel lihtsalt ei olnud mud võimalust. Ta ei vastuta üksnes enda au eest, vaid ka suguvõsa au eest: esivanemate, väga paljude põlvkondade hea nimi on sel Falcone perekonnale õnnetul päeval otsustav. Sülitanud Falcone reeturiliku maja lävele oli Gionetto juba võtnud Falcone'I suguvõsalt ära tuleviku: perekonnapea ülesandeks oli pasta häbist suguvõsa minevik. Aga seda sai teha vaid ohvri toomisega.