haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog. Ta on töötanud aastast 1944 Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 profesorina ja alates 1993 emeriitprofessorina. E. Okas on end tõestanud uuendusliku ja vabameelse meistrina juba sõjajärgsete okupatsiooniaastate ajaloo- ja sõjamaalizhanris. Veelgi enam aga hilisemate aastakümnete meeleliselt avatud teatraalsetes kompositsioonides, kujutades artistlikke stseene teatri- ja muusikavaldkonnast, arhitektuuri-, tööstus- ja linnatemaatikat. Ta tõi eesti maalitraditsiooni- ja graafikasse kunstiküpse meelelis-erootilise käsitluse kaasaegsest naisest, olles läbi kõikide loominguperioodide kujutanud nii eksootilisi naisartiste kaugetelt maadelt kui ka varjamatult erootilisi naisakte. Viimases valdkonnas võiks Evald Okast eesti maaliklassikas võrrelda ehk eelkõige Ado Vabbega
Meeskonna arengu seisukohalt on kasulik, kui meeskonnas on igat tüüpi inimesi. Igal tüübil on omad tugevad küljed ning nii on võimalik toetuda meeskonnatöös teineteise tugevatele külgedele. Iga tüüp toob meeskonda talle omast isikupära ja rikastab meeskonda. Lähtuvalt töö spetsiifikast kujuneb meeskonnas välja põhituumik, st inimtüiIbid, kellele see valdkond on loomu poolest sobivam. Näiteks meelelahutusäris on rohkem artistlikke tüüpe, klienditeeninduses ja müügitöös sotsiaalseid tüüpe, finantsjuhtimises reegleid arvestavaid tüüpe, haridusringkondades intellektuaalseid tüüpe. Tavaline meeskonna arengu dünaamika on selline: intellektuaalsed tüübid genereerivad ideid, mida praktikud ellu viivad. Reeglite järgijad jälgivad, et tegevus oleks seadusega kooskõlas ja majandusnäitajad korras. Sotsiaalsed tüübid loovad ja hoiavad meeskonnaliikmete vahelisi suhteid ning artistlikud tüübid
Protssidel nooruslik välimus võib olla eelistatud vanematel patsientidel. Mitmed autorid on proovinud ennustada patsiendi sugu ja vanust vaadates hamba proteeside paigutust või vaadates suulisi fotosid. Võime arvata vanust või sugu ei olnud võimalik. Need uurinud ebaõnnestusid hindamast hambaid suusiseses perspektiivis, samas kui hinnata avalikult. Järgmine saavutus hammaste esteetikas oli artikkel visuaalse taju kohta tuues välja detaililiselt artistlikke põhimõtteid. Oletus oli,et protees on kunstiline töö ja sellel peaks olema samad vaatestandardid nagu maalidel või skulptuuridel. Peamine suund on üritada dünaamilist ühtsust, mis on teisisõnu kutsutud kui ,,Ühtsus sordiga".Kogu proteesi kompositsioon peaks olema komplimenteeriv näole ja iseendale, Samas see ei tohiks olla mehaaniliselt sirge või ilma unikaalsuseta. Anda infot proteeside kohta hambututele inimestele on suur kliiniline väljakutse. Terevat
erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog. Ta on töötanud aastast 1944 Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 profesorina ja alates 1993 emeriitprofessorina. Evald Okas on end tõestanud uuendusliku ja vabameelse meistrina juba sõjajärgsete okupatsiooniaastate ajaloo- ja sõjamaalizhanris. Veelgi enam aga hilisemate aastakümnete meeleliselt avatud teatraalsetes kompositsioonides, kujutades artistlikke stseene teatri- ja muusikavaldkonnast, arhitektuuri-, tööstus- ja linnatemaatikat. Ta tõi eesti maalitraditsiooni- ja graafikasse kunstiküpse meelelis-erootilise käsit- luse kaasaegsest naisest, olles läbi kõikide loo- minguperioodide kuju-
On nad teineteisega integreerumud? Sõltumatud? Iseseisvad? Side liikumiste ja muusika (heli) vahel on vältimatu, see on nähtamatu, kinesteetiline sidusus, mis on oluline töö identiteedi seisukohalt. VORM on töö pealispind (surface) - see osa, mida me näeme ja ka kuuleme. Nexus - side liiikumiskeele, koreograafia, tantsija, muusika, valguse ja stsenograafia vahel on see nähtamatu võrk, mis hoiab seda tööd koos, mõtestab ja elustab. See sidusus sisaldab lugematu arvu artistlikke ja loomingulisi valikuid, mis sõltuvad kunstniku eluhoiakutest ja ka tantsu kui kunstiliigi mõtestamisest selles. RUUM on neljas meedium ( liigutus-esitaja-heli-ruum). Me oleme harjunud tantsu nägema laval, teatrisaalides, kuid tants võib sama edukalt paikneda ka väljakutel, stuudiotes jt. kohtades. Probleem on selles, et paljudele koreograafidele on ruum vaid kontekst, paik, kus ta looming esitamisele tuleb, nende jaoks ei ole ruum meediumiks,
annaabi.ee 
