· Kõneleja automaatne tuvastus · Abivahendid kõnepuuetega inimestele · Abivahendid pimedatele · Tehismuusika 6. Nimeta inimese kõneorganid, kuulmisorganid. Kõneorganid: Kõnetrakt: kõva suulagi, pehme suulagi, ninaõõs, huuled, suuõõs, kõripealis, keeleluu, keel, Kõri: kilpkõhr, häälekurrud, sõrmuskõhr, Kopsud: hingetoru, rinnak, söögitoru, diafragma Kuulmisorganid: 7. Mis eristab vokaale konsonantidest? Vastupidiselt konsonantidele on vokaal häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja takistuseta pidevalt välja suust või suust ja ninast 8. Kirjelda vokaale kolme artikulatoorse mõõtmega (lähtuvalt keele ja huulte asendist). Vokaale saab kirjeldada kolme artikulatoorse mõõtmega (keele ja huulte asendiga): 1. keele kõrgus 2. keele ees-tagapoolsus 3. huulte ümardatus 9. Mis on diftong, millised vokaalid võivad olla diftongi esikomponendiks, millised järelkomponendiks?
Afaasia Keele ja kõne kasutamise häire ajukahjustuse tagajärjel. Vaja eristada kõne kasutamise häirest, mis johtuvad intellektuaalsest defitsiidist, sensoorsetest häiretest, suu või käte lihaste paralüüsi *parafraasiad: valed sõnad/silbid/fraasid kõnelemisel (1) Voolav (fluent, sensoorne) afaasia - kõne tekitamine pole häiritud, kuid häiritud kõne mõistmine → kahjustus posterioorsetes pk-des, ülemine temporaalkäär (2) Mittevoolav (nonfluent, motoorne) afaasia - raskused artikuleerimisel, kuid suhteliselt hea kõnest arusaamine → kahjustus anterioorsetes pk-des, alumine frontaalkäär Düsartia Kõnega seotud kõrilihaste häire, lihasnõrkus või halb koordinatsioon. Iseloomulik on süstemaatilised häälikute moonutused, asendused. Afaasia puhul ebasüstemaatiline häälikute segiajamine, asendamine, ringipaigutamine. Düsartria korral lisaks süljevoolu, hääle ja hingamispuuded, neelamisraskused.
missugune keele osa on tõstetud ja kui palju, kas keel toetub hambakaarele või mitte, kui palju on suu avatud, mis asendis on huuled, kas pehme suulagi on tõstetud ja kui palju, mis asendis on neeluõõs. Kõik nimetatud tunnused on koos häälekurdude seisundi fikseerimisega vajalikud iga hääliku iseloomustamiseks. Kõrvalekalded normist on häälduspuude tunnuseks ning vajavad häälikuseade käigus kõrvaldamist. Kõige tähtsamaks organiks artikuleerimisel on kindlasti keel — selle asukoht suukoopas (eespool või tagapool, ülal või all), ahtust moodustav keeleosa (tipp, laba, keeleselg, keelepära). 5. Kõneloome Keeleüksuse individuaalne (isikuline) tähendus kajastab inimese subjektiivset kogemust ja suhtumist sellesse situatsiooni, millest kõneldakse. Kõneldes otsib inimene selliseid keeleüksus! (sh. sõnu), mis kõige objektiivsemalt võiksid väljendada tema subjektiivset kogemust ja suhtumist
annaabi.ee 
