mustlasdzässi alguseks. (Gypsy jazz 2010) Reinhardt`i loetakse seejuures üheks esimeseks prominentseks dzässmuusikuks Euroopas: teda on nimetatud kõige tunnustatumaks dzäss- kitarristiks üldse. (Dinkins 2008) Mustlasdzässis on põimunud kokku tume ja kromaatiline mustlaslaad ja svingi artikulatsioon. Peamiselt improviseeritakse, kasutades kromaatilist helilaadi. Iseloomulik on mängida glissandot, kus siis vastavalt, kas kitarrist või viiuldaja libistab sõrmega mööda keelt, artikuleerides igat nooti erinevat moodi, et saavutada virtuoosne kõla. Viiuldajale on veel iseloomulik mängida pizzicatos (võte, kus viiuldaja tõmbab keeli sõrmedega, mitte ei kasuta poognat). (Gypsy jazz 2010) Pillidest kasutatakse enim akustilist kitarri, viiulit, klarnetit, akordionit, aga ka trumme ja dulcimeri. Kuigi viimased kaks on rohkem levinud ida pool. Kitarr on mustlasdzässis tähtsaim pill. Paljudes bändides täidab ta lisaks improviseerimisrollile ka rütmipilli funktsiooni, kuna
kõnetaktis (lühike, pikk, ülipikk) praktiliselt ära tunda. Õpetajal on vaja seejuures arvestada, et hääliku “pikkus” on sõna/kõnetakti rõhulis-rütmilise struktuuri üks tunnus suhetes ülejäänud häälikutega. Aeglaselt hääldades võib lühikese hääliku kestus olla ajaliselt pikem kui (üli)pika hääliku kestus kiiresti artikuleerides. Lahus teistest häälikutest pole häälikupikkust ega sõnaväldet võimalik määrata. Välte tunnusteks on ka esimese ja teise silbi, täpsemalt rõhulise või kaasrõhulise ja neile järgneva rõhuta silbi kestuse suhe ning kolmanda välte puhul samuti üsna lühike siire ning sellega kaasnev põhitooni kiire muutumine hääldades. + Häälikute tegelik kestus sõltub sõna hääldamise tempost. Sõnavormide siili (IIv)
! Kõnetegevuse juhtimine ajus Tänapäevl valdav osa teadlasets ütlevad, et kõnetegevusopertasioonidekaupa juhitakse piirkondlikult. Need piirkonnad on omavahel väga tihedas seoses. Nt hääldamine ja häälikute tundmine moodustatakse eri piirkonadades, aga ometi on need omavahel seotud. Suur osa ajust osaleb, aga on teatud piirkonnad, mis otseselt sooritavad nende protsesside/toimingute sooritamist. Tajukujutlused on vajalikud ka! Artikuleerides, krijutades osalevad madlamad piirkonnad, aga nad pole otseselt kõnega seotud. Piirkondadel on oma roll ja funk korralda ühe või teise opertasioonide rühma sooritus. Mingitel ajublokkidel (milleks aju on jaotatud) on oma funkt. On 3 blokki. 1. blokk on ajukoorest madalamal. Väike aju , tüvi ja koorealused moodustised kuuluvad siia 2. bloki mooduatvad 3 sagarat: kiiru, kukla ja oimusagar. 3. bloki moodutab frontaalsagar. Oluline on vasaku ja parema ajupoole kosstöö
annaabi.ee 
