c. Lalinaperioodil esineb võrreldes kuulajatega lapse kõnes vähem häälikuid ja silpe d. Koogamine ja lalin lapse arenedes hääbuvad 4. Helitugevust mõõdetakse: a. Detsibellides b. Hertsides - helikõrgust c. Kilovattides d. Detsiballides 5. Hääle omaduste kõrvalekalded on tingitud kuulmispuude korral: a. Visuaalse kontrolli kujunematutest b. Kuulmiskontrolli puudulikkust c. Hääletekitamise, kõnehingamise ja artikulatsioonielundite kostöö puudulikkest. d. Häälepaelte hüperfunktsioonist e. Artikulatsiooniorganite motoorika kahjustusest Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ 6. Kõne kvaliteeti hinnates võib raske kuulmispuudega isiku kõnes esineda: a. Häälduspuuded b. Kõnehingamise probleeme c. Sõnade hääldamisel silpide ja häälikute kordusi d. Häälehäiret 7. Kuulmispuude korral on kahjustatud kõne seisukohalt primaarselt: - Kõnetaju 6
kõneelundite anatomiline muutus või lihaskonna toonuse langus 61. Kuulmispuude puhul on primaarselt kahjustatud: kõnetaju sõnavara omandamine eneseväljendamisoskus kõneloome 62. Kuulmistingimusi saab ruumis parandada pannes: maha vaipkatted pehmed kardinad akende ette toolide alla mööblivildid maha parkettpõranda 63. Düslaalia jaguneb: funktsionaalne mehhaaniline anatoomiline füsioloogiline 64. Düslaalia ja müofunktsionaalse puude korral kuulub logopeedi töövaldkonda: artikulatsioonielundite lihaste treening õige häälduse kujundamine hääle omaduste arendamine kõnehingamise kujundamine 65. Sensoorse afaasia puhul on kahjustatud: kõne mõistmine kõne motoorne planeerimine 66. Düsartria puhul on logopeedi töövaldkonnaks: hääle omaduste kujundamine õige häälduse kujundamine agrammatismi vähendamine liht- ja liitlause mallide kujundamine 67. Orgaaniliste häälepuuete põhjusteks on: häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus kõri põletikulised protsessid
universaalseis, kultuurist ja rahvusest sõltumatuis ühikus. Me arutleme, kaalutleme, esitame mingi asja kohta poolt- ja vastuargumente, noomime ning julgustame ennast. Sisekõnele on omane fragmentaarsus, katkendlikkus. Iseendaga tekkiv dialoog on alati situatsiooniline, see tuleneb inimese akuutsetest vajadustest ning on seotud konkreetse olukorra või probleemülesandega. Huvitav on märkida, et sisekõne ajal võib hoomata vaevumärgatavaid artikulatsioonielundite )huuled, keel) liigutusi. Endaga mõttes nõu pidamine toetab keerukamate võõrkeelsete väljendite otsingut ning on loomulikuks toeks kirjaliku teksti koostamisel. 4) Kirjalikuks kõneeks - Kirjaliku teksti loomes on ühist nii monoloogilise kui sisekõnega. Tagasiside puudumise tõttu ei saa me oma arutlust üles ehitada teiste toele ja küsimustele kostmisele. Kirjalikku kõnet peetakse küsimusi ennetavaks, oletavaks ja kompenseerivaks. Laiemale lugejaskonnale
annaabi.ee 
