Õppis Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli 1964. aastal prantsuse filoloogina. Töötas erinevatel aladel Tartus ja Tallinnas, oli vabakutseline kirjanik, teisel ärkamisajal osales poliitikas, hiljem oli professor mitmes Euroopa ülikoolis. Elab Põlvamaal Kõlleste vallas, Mutiku talus.Jaan Kaplinski sai tuntuks kõigepealt luuletajana (esikkogu 1965), hiljem on avaldanud ka proosat: romaane, mälestusteraamatuid ja artiklikogumikke, on võtnud sõna paljudel ühiskonna jaoks olulistel teemadel, kirjutanud filosoofilisi tekste, tõlkinud eesti keelde luulet ja proosat. Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Võru keele oskuse andsid Jaan Kaplinskile lapsepõlvesuved Põlva- ja Võrumaal (Oraval, Eostes, Pindis, Räpina lähedal). Sõjajärgsetel aastatel maasugulaste taludes veedetud aeg lisas olulise panuse
Eeskuju Lätist, mõjutas ka NSVL loodud seltse vastava temaatikaga. Skandinavistika huvilised lõid 1931 Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi, mis tegeles ajaloo ja kultuuriliste sidemete uurimise ja tutvustamisega. Koha ajaloo seltsid, nt Narva Ajaloo Selts ja Tallinna Ajaloo Selts, võtsid mõõtu Akadeemilise Ajaloo Seltsi tegevusest, millega oldi ülikoolis kokku puutunud ja mida tunti. Tegeldi muinsuskaitse komplekside kaitse ja tutvustamisega. Ettekannete põhjal artiklikogumikke avaldatud, nt Vana-Tallinn Tallinnas. 1930. aastatel rahvusvaheliste sidemete tugevnemine, lätlaste jm naabritega eriti. Soomega. Põhjamaalaste ajaloolaste kongressidel käidi. Ajalooteaduste kogunemine iga viie aasta tagant, sinna ka Eesti ajaloolasi. 1928 Narvas, 1933 Varssavis. Pulletän, millega ka eesti ajaloolaste tegevust tutvustati. Esimene Balti ajaloolaste kongress, kus Leedust, Poolast, Saksamaalt ja Eestist esindajaid. Kogumik ilmus,
on mingi piirkonna, valdkonna vms kohta kirjutatud ajalooliste tööde ülevaade (,,ajalookirjutamise ajalugu"). 49 Lisaks on erineva tasemega, erineva suunitlusega ja erineva metoodilise lähenemisega avaldatud hulk lõhemaid artikleid meditsiiniloo vallast. Kogumik, millest neid sageli leiab, on Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. Antakse välja juubelite ja tähtpäevadega seotud artiklikogumikke. Ajaloolisi ülevaateid avaldavad perioodilised väljaanded nagu Eesti Arst (Nõukogude Eesti Tervishoid) ja Hippokrates. Märksõnu meditsiini institutsionaliseerumisel: 1237 Püha Johannese hospital (Tallinnas) (ilmselt veel leprosooriume mujal Eestis) 1422 Tallinna Raeapteek 15. sajand Tallinnas linnaarst (linnafüüsikus) 17. sajandist hakkavad ilmuma maa-arstid. 1632 Tartu ülikool ja arstiteaduskond selles 1715 Tallinna mereväehospital 1766 Põltsamaa haigla 1797
annaabi.ee 
