See ning mõningad teised muljed olukordade kirjeldustest jätsid mul temast natuke hippiliku mulje, kuid see ei ole halvustav. Isiklik seos teemaga: Võtsin selle raamatu ette, kuna ta oma ilmumise ajal tekitas suhteliselt palju kuulujutte, kriitikat, erinevaid hinnanguid. Tahtsin olla kursis asjadega, osata kaasa rääkida selle raamatu kohta käivates aruteludes. Samuti mul oli huvitav, kuidas näeb siis välja ,,tõeliselt hea noortekirjandus", kuidas artikklites väideti. Arvamus loetu kohta: Ma ei saa öelda, et see oli parim raamat, mida ma olen viimaste aastate jooksul lugenud, aga avaldas mulle muljet küll. Minu arvates, ma jäin selle lugemisega natuke hiljaks, minule ei andnud see midagi totaalselt uut, ta ei vapustanud mind. Sellele vaatamata ma ei väidaks, et see on orienteeritud just nooremale lugejale, kuna raamatus on üüratult palju roppusi, mis mind üsna
lakanud, mitte aga lihtsalt häirunud. Enamikes surmalähedaste kogemuste kirjeldustes on selgelt näha kombinatsiooni surmalähedastest ja kehavälistest kogemustest. Teadus on püüdnud seletada neid kahte aspekti eraldi, mitte aga seotult koos. Kuid näiteks Pam Reynoldsi juhtumi korral tekkisid need nähtused siiski koos. Aga kuidas ja miks? Seda ja kehaväliste kogemuste kunstlikku tekitamist on pikalt arutanud Villu Päärt oma 2007 aasta artikklites www.novaator.ee-s. Näiteks surmalähedastest kogemustest on ametliku statistika järgi kogenud lausa 18 protsenti südameinfarktisurmast pääsenud inimesed. Peab märkima seda, et inimese kliinilise surma ajal vahel ilmnevad surmalähedased kogemused, kuid vahel aga mitte. See tähendab seda, et igakord ei esine surmalähedased kogemused inimese kliinilises surmas. Religioonimaailmale ei ole surmalähedased kogemused sugugi midagi uut ja taunivat, kuid praeguse aja teadusele tundub keha
lakanud, mitte aga lihtsalt häirunud. Enamikes surmalähedaste kogemuste kirjeldustes on selgelt näha kombinatsiooni surmalähedastest ja kehavälistest kogemustest. Teadus on püüdnud seletada neid kahte aspekti eraldi, mitte aga seotult koos. Kuid näiteks Pam Reynoldsi juhtumi korral tekkisid need nähtused siiski koos. Aga kuidas ja miks? Seda ja kehaväliste kogemuste kunstlikku tekitamist on pikalt arutanud Villu Päärt oma 2007 aasta artikklites www.novaator.ee-s. Näiteks surmalähedastest kogemustest on ametliku statistika järgi kogenud lausa 18 protsenti südameinfarktisurmast pääsenud inimesed. Peab märkima seda, et inimese kliinilise surma ajal vahel ilmnevad surmalähedased kogemused, kuid vahel aga mitte. See tähendab seda, et igakord ei esine surmalähedased kogemused inimese kliinilises surmas. Religioonimaailmale ei ole surmalähedased kogemused sugugi midagi uut ja taunivat, kuid praeguse aja teadusele tundub keha
annaabi.ee 
