Mööbli ajalugu Mööbel on sise- või välisruumi spetsiaalselt kujundatud esemed, mis on mõeldud istumiseks, toetamiseks, lamamiseks, töötamiseks või asjade paigutamiseks. Vanasti valmistati mööbel peamiselt puidust, ka pehmendus- ja katteelementidena kasutati looduslikke materjale. Tänapäeva mööbliesemeid võib valmistada praktiliselt kõigist vähegi sobivatest materjalidest (sealhulgas metallist, kivist, klaasist ja paljudest sünteetilistest materjalidest) ning need võivad olla väga erineva funktsiooni ja välimusega, sageli ka pigem dekoratiivsed kui funktsionaalsed. Kui lõppes viimane jääaeg õppisid inimesed põlluharimise selgeks. Rajati endale kindlad elupaigad ja inimestel tekkis kindel vara. Tööd leidisd omale käsitöölised, kes tootsid mööblit ja keraamikat. Esimene teadaolev mööbliese pärineb pildidlt Türgist Catal Hujukist, millel kujutatakse järi ning sellle vanus arvatakse ...
10 Gooti stiil 11 Tänapäeva mööbel Mööbliesemeid valmistatakse praktiliselt kõigist vähegi sobivatest materjalidest. Mööbel võib olla väga erineva funktsiooni ja välimusega. Sageli ka pigem dekoratiivsed kui funktsionaalsed. 12 Tänapäeva mööbel 13 Kasutatud materjalid Google'i pildiotsing http://antiik-restaureerimine.ee/koik-artiiklid/mo Vikipeedia 14
eestipärane mööbel saab edasi areneda. 8 Poomann, H. Kahekohaline pulksohva Eesti Vabaõhumuuserumi Lau külapoe lilleaeda. Diplomitöö, lk 10. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.tlu.ee/UserFiles/Haapsalu %20Kolled%C5%BE/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6d/Harle_Poomann.pdf 9Pihelgas, J. Eesti stiil, sisekujundus ja mööbli projekteerimine 20. Sajandil. Rahvusromantsism. Elektrooniliselt kättesaadav: http://antiik-restaureerimine.ee/koik- artiiklid/eesti-talumoobel 10 Poomann, H. Kahekohaline pulksohva Eesti Vabaõhumuuserumi Lau külapoe lilleaeda, lk 10. 6 2. MÖÖBLI LEVINUIM MATERJAL - PUIT Mööbli valmistamiseks on aegade jooksul kõige enam kasutatud puitu. Eestis on mööbli valmistamisel enim kasutatud mändi, kaske ja leppa. Puit on vastupidav materjal, mida on lihtne vormida ja kaunistada
Voor Fraas-terviklik kõnelõik, (lühi)lause; kindlakskujunenud väljend, kõnekäänd; sisutu ilukõneline väljend, sõnakõlks Transitiivsus- sihilisus Sõnaliiid→ fraasid Nimisõna e. substantiiv- substantiivifraas ehk noomenifraas= NP Omadussõna e. adjektiiv- AP Tegusõna e. verb- VP Määrsõna e- adverb- AdvP Arvsõna ehk numeraal- QP Asesõna e. pronoomen Määrsõna e. kvantor- QP Abisõna (näiteks artiiklid) Lauseliikmed ja nende tüüpilisemad väljendajad: Alus e. subjekt Öeldis e. predikaat Sihitis e. object Öeldistäide e. predikatiiv Määrus e. adverbial Täiend e. atribuut Semantilised rollid Lause tähendusliku, verbi juurde kuuluvad osad: Agent- on tavaliselt väljendatud subjektiga, kuid võib olla ka eri liiki määrus Patsient Kogeja- võib olla subjekt või määrus Saaja Instrument
annaabi.ee 
