ja põrnast. Maksa sisenev värativeen moodustub: ülemine kinnistiveen, alumine kinnistiveen, põrnaveen. Seega maks kogub venoosse vere kokku ja suunab edasi 2-3 maksaveeni kaudu alumisse õõnesveeni. Neerupealisveenid, neeruveenid ja munandiveenid ei suuna venoosset verd maksa, vaid kohe alumisse õõnesveeni. 61 113) Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte? Arteriaalne verevarustsu: Aju arterioosringi moodustavad 4 võimast arterit, mis moodustavad arterioosringi 1) 2 lüliarterit kahel pool kaela (kaelalüli mulkude vahel) moodustavad 2 põhimikuarterit (varustavad väikeaju). 2)Ajju tulevad veel sisemised unearterid (2tk), mis kulgevad mööda kaela ülesse ja jõuavad aju alla. Need liikudes kuljele moodustavad keskmised suurajuarterid (2tk). Ette suunduvad eesmised suurajuarterid (2tk), taha suunduvad tagumised suurajuarterid (2tk) Kõik need arterid moodustavad sisemise ringi e
ja põrnast. Maksa sisenev värativeen moodustub: ülemine kinnistiveen, alumine kinnistiveen, põrnaveen. Seega maks kogub venoosse vere kokku ja suunab edasi 2-3 maksaveeni kaudu alumisse õõnesveeni. Neerupealisveenid, neeruveenid ja munandiveenid ei suuna venoosset verd maksa, vaid kohe alumisse õõnesveeni. 61 113) Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte? Arteriaalne verevarustsu: Aju arterioosringi moodustavad 4 võimast arterit, mis moodustavad arterioosringi 1) 2 lüliarterit kahel pool kaela (kaelalüli mulkude vahel) moodustavad 2 põhimikuarterit (varustavad väikeaju). 2)Ajju tulevad veel sisemised unearterid (2tk), mis kulgevad mööda kaela ülesse ja jõuavad aju alla. Need liikudes kuljele moodustavad keskmised suurajuarterid (2tk). Ette suunduvad eesmised suurajuarterid (2tk), taha suunduvad tagumised suurajuarterid (2tk) Kõik need arterid moodustavad sisemise ringi e
veenikapillaarideks. Nende liitumisel kujunevad arvukad keha veenid, mille järkjärgulisel koondumisel moodustuvad ülemine ja alumine õõnesveen, mis suubuvad südame paremasse kotta. 12. Ülajäseme arterid ja veenid VT jooniseid 13. Alajäseme arterid ja veenid. VT jooniseid 14. Kõhuõõne verevarustuse üldpõhimõte. VT jooniseid 15. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. Arteriaalne verevarustus – aju arterioosringi moodustavad neli võimast arterit. Venoosne verevarustus - 16. Lümfi mõiste. Lümf on lümfisoontes olev koevedelik, mis on tekkinud vereplasmast läbi kapillaaride imendumisel. Koostiselt meenutab vereplasmat, kuid on muutlikum ja sisaldab vähem valke. Lümfis leidub ka fibrinogeeni, mistõttu saab hüübida. Koevedeliku vahendusel saavad rakud toitaineid ning hapnikku ning vabanevad CO2 ja teistest jääkainetest. 17. Lümfisüsteemi üldpõhimõte (lümfijuhad).
põrnaveen. Seega maks kogub venoosse vere kokku ja suunab edasi 2-3 maksaveeni kaudu alumisse õõnesveeni. Neerupealisveenid, neeruveenid ja munandiveenid ei suuna venoosset verd maksa, vaid kohe alumisse õõnesveeni. 127) Aju arteriaalse verevarustuse põhimõte Arteriaalne verevarustsu: Aju arterioosringi moodustavad 4 võimast arterit. 1) 2 lüliarterit kahel pool kaela (kaelalüli mulkude vahel) moodustavad põhimikuarteri (varustavad väikeaju). 2)Ajju tulevad veel sisemised unearterid
annaabi.ee 
