Seetõttu rõhk südamest kaugenedes väheneb. Kõige suurem rõhu langus leiabki aset arteritele järgnevates arerioonides. Arterioonide alguses on rõhk ligikaudu 80 mmHg ja arterite lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhku saab mõõta otseselt ja kaudselt. Otsene mõõtmine tähendab rõhu mõõtmist otse veresoonest. Seda inimesel kasutatakse harvemini, ainult kliinikus ja siiski väga
Seetõttu rõhk südamest kaugenedes väheneb. Kõige suurem rõhu langus leiabki aset arteritele järgnevates arerioonides. Arterioonide alguses on rõhk ligikaudu 80 mmHg ja arterite lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhku saab mõõta otseselt ja kaudselt. Otsene mõõtmine tähendab rõhu mõõtmist otse veresoonest. Seda inimesel kasutatakse harvemini, ainult kliinikus ja siiski väga rasketel
Seetõttu rõhk südamest kaugenedes väheneb. Kõige suurem rõhu langus leiabki aset arteritele järgnevates arerioonides. Arterioonide alguses on rõhk ligikaudu 80 mmHg ja arterite lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhu mõõtmine Vererõhku saab mõõta otseselt ja kaudselt. Otsene mõõtmine tähendab rõhu mõõtmist otse veresoonest. Seda inimesel kasutatakse harvemini, ainult kliinikus ja siiski väga rasketel
annaabi.ee 
