parema tulemuse annab keloidisisene hormoonisüst. (Bogovski jt 1989.) Healoomulised veresoontepõhised nahakasvajad Naevus flammeus ehk tulisünnimärk või punaneevus on kaasasündinud punase laigu kujuline veresoonekasvaja. Kirurgiline eemaldamine ei anna tavaliselt rahuldavat kosmeetilist tulemust ning seetõttu kasutatakse kõige rohkem laserravi. (Bogovski jt 1989.) Naevus araneus ehk ämblikneevus sarnaneb väikesele punasele ämblikule, mille keskel olevast arterioolist kulgevad laienenud kapillaarid. Tavaliselt esinevad näopiirkonnas, mida vajdusel kõrvetatakse või külmutatakse. (Bogovski jt 1989.) Kapillaarne hemangioome on kahte tüüpi, maasikaneevus, mis on kaasasündinud või varases lapseeas ilmnev erepunane ja nahapinnast eralduv angioomi tüüp, mis tavaliselt iseenesest kaob mõne aja jooksul. Ning kirssangioom ehk vanadushemangioom, mis ei parane iseeneslikult, kuid harilikult ei vaja ka ravi. (Bogovski jt 1989.)
Hattude pinda katavad epiteelrakud e. enterotsüüdid, mis suurendavad imendumist veel 200 korda. Enterotsüüdis toimub imendumine ja enne vere- ja lümfikapillaaridesse minekut ka mõned seedimise lõppstaadiumid. Hattu siseneb 1-2 arteriooli, väljub veenula ja 1 suur tsentraalselt paiknev lümfikapillaar. Arteriool ühendub hatu tipul veenulaga kas otseselt (anastomoosi abil) või kapillaaristiku kaudu. Seedimise ajal läbib veri kapillaaristikku, seedimise vaheaegadel aga liigub otse arterioolist veenulasse. Soolenäärmed, (glandulae intestinales) paiknevad hattude vahel, produtseerivad soolenõret e. enteropeptidaasi. Katteepiteelis ja näärmetes esinevad rakkude vahel lima eritavad karikrakud. Lümfotsütaarne aparaat a. üksikfolliikulid (15000), väikesed b. koondlümfifolliikulid (Peyeri naastud), paiknevad niudesoole kinnisti vastas olevas sooleseinas (pikkus 2-12 cm, koguarv 20-40). Elu jooksul väheneb sooles lümfifolliikulite arv
seedimise lõppstaadiumid Peensoole veresoontevõrgustik: ● Lähtub soolekinnistist. Moodustub tihe kapillaarvõrgustik, mis ulatub hattudeni. - hattu siseneb 1-2 arteriooli, väljub veenula ja 1 suur tsentraalselt paiknev lümfikapillaar - arteriool ühendub hatu tipul veenulaga kas otseselt, anastomoosi abil või kapillaaristiku kaudu - seedimise ajal läbib veri kapillaaristiku, seedimise vaheaegadel liigub otse arterioolist veenulasse Soolenäärmed GLANDULA INTESTINALES asuvad hattude vahel, 16 - NTEROPEPTIDAASI produtseerivad soolenõrete E ● Limaskestale on niudesoolesiseloomulikud ka katteepiteelis ja näärmetes esinevad lima tootvad karikrakud, lümfoidse koe kogumikud e Peyeri naastud
annaabi.ee 
