Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all.
vere liikumine heli vastu veresoone seina. o Edasi lanegetatakse rõhku veelgi, kuni toonid kaovad – see moment manomeetril vastab diastoolsele rõhule. o Toonid kaovad siis, kui veri hakkab vabalt läbi käima Riva-Rocci meetod 9. Pulss ja selle mõõtmine. Pulss on veresoonte seinte rütmiline võnkumine südame tööst tingituna. Eristatakse arteriaalselt ja venoosset pulssi. Tavaliselt peetakse silmas esimest, kuna venoosset pulssi on raske mõõta. Pulsi teke: Kui süstoli ajal paiskab süda vasakust vatsakesest vere aorti, annab tõuke vastu aordiseina ja paneb selle 17 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks võnkuma
Rõhku suurendati, kuni pulssi polnud enam tunda. Seejärel survet vähendati ja koos sellega alanes ka elavhõbeda manomeetri näitaja. Manomeetri näit, sellel hetkel, kui pulssi oli uuesti tunda, oli süstoolse vererõhu näitaja (ainult süstoolse vererõhu mõõtmiseks, mitte diastoolse jaoks). G. Pulss ja selle mõõtmine. Pulss on veresoonte seinte rütmiline võnkumine südame tööst tingituna. Eristatakse arteriaalselt ja venoosset pulssi. Tavaliselt peetakse silmas esimest, kuna venoosset pulssi on raske mõõta. Pulsi teke: Kui süstoli ajal paiskab süda vasakust vatsakesest vere aorti, annab tõuke vastu aordiseina ja paneb selle võnkuma. Võnkumine kandub piki aorti edasi arteritele – toimub pulsilaine levik. Võimalik on siis nii sõrmega palpeerida kui ka registreerida. Kõige paremini on võimalik pulssi tunda pindmistes veresoontes: Kodararter randmepiirkonnas (pöidla pool)
seestpoolt väljapoole (ingl in vein artery nerve). Teostamine Arteri katsumine, nahapinna desinfitseerimine. Veeni mediaalne punktsioon toimub kuni 45° nurga all, et pärast saaks kanüüli edasi lükata. 809 NB! Šokiseisundis võib pulseeriv väljajooks kanüülist või infusiooni tagasivool puududa. Veresoonkonna täitmine (surve)infusiooniga on põhimõtteliselt võimalik ka arteriaalsel teel, kuid medikamente ei tohi kunagi arteriaalselt manustada. Komplikatsioonid Arteri punktsioon, valepunktsioon: suruge torkekoht 3 minuti jooksul sõrmedega kinni. Vena jugularis externa (väline kaelaveen) Kasutatakse vereringeseiskuse, kopsuemboolia ja (südame)haiguste ning šoki korral. Olge ettevaatlikud: punktsiooni võib teha ainult pea-tahapoole-küljele pööratud-asendis, et vältida õhkaspiratsiooni ja seega ka õhkembooliat (peale selle on veen sel juhul paremini täidetud)! Teostamine