Ares esines müütides vähe, ühes loos oli ta Aphrodite armuke, ent enamasti oli Ares vaid sõjasümbol. Hephaistos oli tulejumal, kes mõnede allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg. Enim eraldab teda teistest jumalatest tema välimus kui teised olid ilusad, siis tema väga inetu, lisaks ka lombakas. Aga samavõrra kui ta oli inetu, oli ta hea, lahke ja rahuarmastav jumal, armastatud nii taevas kui ka maa peal. Hestia oli Zeusi õde ja (nagu Athena ja Artemiski) neitsilik jumalanna, koldetule ja kodurahujumalanna. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik, Hephaistose kõrval üks paremaid ja armastatuim inimeste hulgas, talle ohverdati alati esimesena. Algselt oli tema üks kaheteistkümnest olümplasest, kuid hiljem loovutas ta oma koha Dionysosele, et ise valvata igavest tuld Olümpose mäel. Dionysos oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Kokkuvõtvalt moodustavad need 12 olümplast tihedalt läbipõimunud perekonna, kelle hulgas
Järgides talle amme kujul ilmunud armukadeda Hera nõuannet, soovis Semele Zeusilt, et see näitaks end talle oma tõelisel kujul. Zeus, keda kohutas lubadus iga Semele soov täita, ilmus välgu ja müristamisena ning Semele hukkus tules. Zeus päästis Semele sündimata lapse: ta kandis Dionysost oma reide õmmelduna tulest välja. Herakles maadlemas Antaiosega. Üpris pikantne, kuid kurva lõpuga lugu juhtus Artemist saatva nümfi KALLISTOga, kes nagu Artemiski tõotas igavesti neitsiks jääda. Zeus armus neiusse, ootas ära, mil Artemis ilma Kallistota jahile läheb, moondas end naiseks, kes sarnanes Artemisega nagu kaks tilka vett, ja sellisel kujul võrgutas neiu. Suur oli jahijumalanna üllatus, kui ta peagi avastas, et tema neitsilik sõbratar on rase. Karistuseks sõnamurdmise eest moondas ta neiu emakaruks ja asus otsemaid loomale jahti pidama. Zeusil hakkas surmavalt haavatud Kallistost kahju ja muutis oma armastatu tähkujuks. Selle
Ares oli ka esimene olend keda süüdistati mõrvas. Ta oli tapnud Poseidoni poja Halirrhothiose. Ares sai Aphroditega kolm last Harmonia(Harmoonia), Phobos(Paanika) ja Deimos(Hirm). Ares oli Zeusi ja Hera laps ja tema isa nimetas teda kõige vastikumaks jumalaks üldse. Ares oli tüliarmastava loomusega. (Ares oma sümbolitega) Apollon Apollon oli jahijumalanna Artemise kaksikvend. Ta oli Zeusi ja Leto laps nagu Artemiski. Apollon oli hea kehaehituse ja kena välimusega noormees. Ta täitis paljusid ülesandeid, olles päikese-, ravitsemise-, muusika-, luule- ja filosoofiajumal. Apolloni sümboliteks olid vibu, nool ja lüüra. Lüüra sai ta Zeusilt ning mängis seda äärmiselt osavalt ja mõjusalt. Ta oli hea jumal kelle mõju võis olla heasoovlik või pahatahtlik. Ravitsemisejumal oli looduse sõber ja sageli muutis oma partnerid loomadeks või taimedeks. Apolloni kaaslased olid muusad kes talle allusid
Jumalanna pahandas sedavõrd mehe peale, et moondas ta otsemaid hirveks ja Aktaioni oma koerad kiskusid ta lõhki. Seda stseeni on kujutanud oma maalidel Tizian, Rembrandt, Tiepolo jt. Kuid eestlastele kõige kättesaadavam sama loo kujutus on Kadrioru lossi suure saali laemaalingul. NB! Suurenda pilti! G. Cesari. Diana ja Aktaion. Kunstimuuseum. Budapest Teine niisama pikantne, kuid kurva lõpuga lugu juhtus Artemist pidevalt saatva nümf KALLISTOga, kes nagu Artemiski tõotas jääda igavesti neitsiks. Zeus armus neiusse, ootas ära, mil Artemis üksi jahile läheb, moondas end naiseks, kes sarnanes Artemisega nagu kaks tilka vett ja sellisel kujul võrgutas neiu. Suur oli jahijumalanna üllatus, kui ta peagi avastas, et sõbratar on rase. Karistuseks sõnamurdmise eest moondas ta neiu emakaruks ja asus otsemaid loomale jahti pidama ja tappis ta noolega. Zeusil hakkas Kallistost kahju ja muutis ta tähkujuks