" Arst lheb minema, knal kustub ja jlle on kuulda: "Bu- bu- bu..." Poole tunni prast sidab keegi tare ette. Hrrased on haiglasseminekuks vanrki andnud. Jefim seab end valmis ja lhebki... Ja siis saabub ilus, selge hommik. Pelagejat pole kodus: ta on linud haiglasse kuulama, kuidas on lood Jefimiga. Kuskil nutab laps ja Varka kuuleb, kuidas keegi laulab tema hlega: "iu- kussu magama, laulan sulle laulu ma..." Pelageja tuleb tagasi; ta lb risti ette ja sositab: "sel arstiti teda, aga hommikul heitis ta hinge... Rahu tema hingele, igavene rahu... tlevad, et oli hiljaks jnud... Oleks pidanud varem." Varka lheb metsa ja nutab seal, aga kki lb keegi teda kuklasse sellise juga, et ta prkab peaga vastu kaske. Ta tstab silmad les ja ned enese ees oma kingsepast peremeest. "No mis se olgu, sina nurjatu!" tleb peremees. "Laps nutab, aga sina magad?" Peremees rebib teda valusasti krvast, tema aga raputab pead, kiigutab hlli ning miseb oma laulu
Jalaka lehe vasak ja parem pool on eri suurusega. Hariliku jalaka lehe ülapind on karedalt karvane, künnapuu oma on sile. Õitsevad maikuu alguses, vili valmib juulis. Ohtlik vaenlane on tõbi ,,jalakasurm". Künnapuust tehti vanasti kvaliteet lookasid. Tänapäeval kasutatakse jalakat hoonete kaunistusmaterjalina, mööblitööstuses ja puuskulptuuride nikerdamisel. Jalakalehti ja noorte jalakate koort kogutakse talveks loomasöödaks. Jalakaniinega arstiti vanasti kõhulahtisust, lööbeid , suupõletikke. Kenad haljastuspuud. 3. Jugapuu (Taxus baccata) Euroopas vanimate puude eluiga küündib 4000 aastani (pikima elueaga okaspuu). Okkad lamedad, pealt tumedad, alt heledad. Okaspuudest kõige varjutaluvam. Viljad valmivad suve lõpus . Jugapuu on mürgine puu (viljad, okkad, puit) Hobusele piisab surmavaks annuseks 500g okkaid. Viljadel on mürgised ainult seemned. Vanasti oli jugapuu tuntud hea vibude ja ambude materjalina
lihtlehed, pealt tumerohelised, alt kollakasrohelised, noorelt karvased. Leheroots sageli lehelaba pikkune. Õitsvatel võrsetel on lehed tavaliselt kitsad ja hõlmadeta (erilehisus e. heterofüllia). Õied: kollakasrohelised, väikesed, asuvad kerajates, sarikjates õisikutes, IX-X. Viljad: kerajad, mustad, herneterasuurused marjataolised luuviljad, valmivad järgneval kevadel (meil väga harva), V. Rahvameditsiinis on luuderohi tuntud luuvalude leevendajana. Luuderohuga arstiti ka sammaspoolt. Tänapäeval valmistatakse loodusravitooteid näiteks köharohuks (ravim nimetusega Hedelix) jpm. Meil on liik looduskaitse all. Väga varjutaluv, aeglasekasvuline ja pikaealine. Kasvatamiseks sobivad viljakamad aiamullad. Talub suurepäraselt puude juurekonkurentsi. Mandril kannatab külmakahjustuste all. Üldiselt ei talu pikemaajalist temperatuuri langust alla - 25° C., siis külmuvad lumepealsed taimeosad.. Tavaliselt tõuseb 1....
Leheroots sageli lehelaba pikkune. Õitsvatel võrsetel on lehed tavaliselt kitsad ja hõlmadeta (erilehisus e. heterofüllia). Õied: kollakasrohelised, väikesed, asuvad kerajates, sarikjates õisikutes, IX-X. Viljad: kerajad, mustad, herneterasuurused marjataolised luuviljad, valmivad järgneval kevadel (meil väga harva), V. Rahvameditsiinis on luuderohi tuntud luuvalude leevendajana. Selleks keedeti luuderohu varsi ja lehti ning võeti nende keeduvees vanni. Luuderohuga arstiti ka sammaspoolt. Tänapäeval valmistatakse loodusravitooteid näiteks köharohuks (ravim nimetusega Hedelix) jpm. Meil on liik looduskaitse all. Väga varjutaluv, aeglasekasvuline ja pikaealine. Kasvatamiseks sobivad viljakamad aiamullad. Talub suurepäraselt puude juurekonkurentsi. Mandril kannatab külmakahjustuste all. Üldiselt ei talu pikemaajalist temperatuuri langust alla - 25° C., siis külmuvad lumepealsed taimeosad. E. Viiroki (1931) andmetel on luuderohi
annaabi.ee 
