sajandil. Meie mütoloogias on mitme eri nimetusega hingeloomi, keda usuti inimese sees elavat. Arvati, et surnud ja ka elavate inimeste hinged esinevad loomade või lindudena. Räägitakse ka, et hingeloomi ehk ämblikke, sipelgaid, liblikaid ei tohi tappa, sest sellega tapetakse inimhingi. Täide, sitikate, madude ja kilkide, aga ka hiirte, muttide, konnade või nahkhiirte allaneelamine, vere joomine, kõrvetamine ja tuha söömine oli vanal ajal mõjuvaks peetud arstimis- ja nõidumisvahend. Loomakujuga seostati ka katku. Arvati, et linnud olevat surnutega tihedas seoses ning neist ennustati õnnetusi või surma. Näiteks kui toonekurg sinu piiri mööda hulgub, siis tähendab, et mõni sureb. Usuti, et surnu tahab igavust tundes peagi ühte pereliiget endaga kaasa võtta, ning nii püüti inimese asemel surnule kaasa anda loomi: haual tapeti kas kukk, lammas või lehm. Matjad keetsid liha ja sõid haual, ülejäänud osa aga jäeti surnule
kirjandust ja ka kujutavat kunsti. Meie mütoloogias on mitme eri nimetusega hingeloomi, keda usuti inimese sees elavat. Arvati, et surnud ja ka elavate inimeste hinged esinevad loomade või lindudena. Räägitakse ka, et hingeloomi ehk ämblikke, sipelgaid, liblikaid ei tohi tappa, sest sellega tapetakse inimhingi. Täide, sitikate, madude ja kilkide, aga ka hiirte, muttide, konnade või nahkhiirte allaneelamine, vere joomine, kõrvetamine ja tuha söömine oli vanal ajal mõjuvaks peetud arstimis- ja nõidumisvahend. Huvitav on ka see, et just loomakujuga seostati ka katku, mis tol ajal oli tohutu suure hävingujõuga haigus. Arvati, et linnud olevat surnutega tihedas seoses ning neist ennustati õnnetusi või surma. Näiteks kui toonekurg sinu piiri mööda hulgub, siis tähendab, et mõni sureb. Isegi tänapäeval võib kuulda vanu inimesi rääkimas, et kui näiteks tihane tuleb ja kellegi aknale koputab, siis see võib tähendada kellegi surma
Kadakaga suitsetamise läbi saavat neist lahti, ka konnadest ja hiirtest ja hall kassidest jne. 9. Siirdhing. Hing võib mitte ainult irduda oma kehast, vaid ka siiduda teise kehasse. Suremisel, st hinge lõplikul irdumisel ronivad peast välja ka täid. Konn siirdhingena toob õnne, annab jõudu; irdhingena pahatahtlik ja toob kurja. Teatu putukaid, nt ämblik, mardikas jt peeti tulevikuennustajateks, headeks märkideks. Muttide, hiirte jt allaneelamine andvat jõudu, tugev arstimis- ja nõidumisvahend. Siirdehingeks peeti ka linde, peamiselt tooned, toonekurg. Siirdehing oli ussukultus, mis andvat erilist väge. 10. Suhtumine looduselle. Nagu mina - nii ka teised põhimõte. Kogu loodus elab. Loodustundesse suhtuti hardalt ja anduva austusega, kui omaväärislisse. Metsaisa ja -ema kasvatavad puid ja marju jne, ei olnud midagi ülevat, kõik oli ühtne ja omane kõigile. Vilja elujõudu kehastasid tulupoiss, setudel peko. Looduses võimukohad (peenrad, vared,
surnute hingejõudu, mis võib mõjuda kasuks kui ka kahjuks, vastavalt sellele, kuidas loomi koheldakse. Hingeloomi näit. ämblikke, sipelgat, liblikat, mardikat ei tohi tappa, sest sellega tapetakse inimhingi. Mõnel puhul aga hoopiski just peabki neid söömiseks tappa, eriti teatud haiguste või häda puhul, sest sellega omandatakse nende hingejõudu. Täide, sitikate, kilkide, maokeste, konnade, hiirte, muttide, nahkhiirte söömine, vere joomine oli omal ajal seetõttu tõsiselt võetav arstimis- ja nõidumisvahend. Siirdhingedeks on sagedasti ka linnud. Seepärast surnu nimetusega toon on seotud ka toonekure nimetus. Rändlindude lahkumine sügiseti juhib ka kujutelmale siirdhingede lennust kuhugi teise ilma. Kõige elavam siirdhinge kujutelm on püsinud meil ussidekultuses. Mürgiseid usse on peetud kurjadeks hingedeks, mürgita usse on peetud aga majaussideks ehk koduussideks, kelles austatakse surnud pereisa, kes majarahvale õnne toob. Suhtumine loodusesse
annaabi.ee 
