Mittesüsteemsed ja vanaaegsed mõõtühikud ja nende kasutusvaldkonnad. Vanande ja vähemlevinud mõõtühikute loend loetleb mitmesuguseid maailmas kasutusel olnud või kasutusel olevaid mõõtühikuid ja nende vasteid meetermõõdustikus. 1. PIKKUSÜHIKUD Eestis tarvitatud pikkusühikud 1(vene)penikoorem=7 vertsa-7467,53 m 1 verst= 500 sülda=1,066783 km 1 süld = 3 arssinat= 7 jalga = 4 küünart – 2,1335808 m 1 arssin = 16 versokkit = 28 tolli = 71 cm 1 1/5 mm (-71,12cm) 1 verssok = 4 cm 4 2/5 mm (~4,44 cm) 1 jalg = 12 tolli = 30 cm 4 7/10 mm (~0,3048 m) 1 toll= 10 liini = 2 cm 5 2/5 mm (~2,54 cm) 1 liin= ~2,54 mm 1 küünar = 3/4 arssinat = 21 tolli = 53 cm 3/10mm (~0,5333 m) 1 Lõuna-Eesti maamõõdu küünar = 2 jalga 1 miil ~ 1609,344 m 1 meremiil = 1852 m 1kaabeltau = 185,2 m 1 merepenikoorem (meresõlm[viide?]) = 1meremiil = 1 verst 369 sülda = 1852 meetrit (kuni 1928. aastani 1854 meetrit)
sajandisse ja kajastuvad Kiievi-Vene vürsti Vladimiri seadustes. Vanimaiks pikkusühikuiks olid küünar ja süld, millest munk Nestor kirjutas kroonikas aastal 1017. Vene talupojad tarvitasid pikkusühikuna käsisülda (kahe väljasirutatud käe vaheline kaugus) ning pôiksülda (pikkus vasaku jala kannast kuni ülessirutatud parema käe sôrmeotsteni). Vanad pikkusmôôdud püsisid 18. sajandini, siis vôeti kasutusele verst, mis algselt vôrdus 700 süllaga, hiljem 500 süllaga. Pikkusühik arssin ilmus Vene kaubanduses käibele 17. sajandil kanga môôduna. Peeter I kohandas vene môôdusüsteemi Lääne-Euroopas kasutatavaga. Seda tingis arenev kaubavahetus läänega. Vene pikkusmôôdustiku aluseks 18. sajandil oli miil, mis vôrdus 7 verstaga. Alates 18. sajandist eksisteerisid Venemaal järgmised pikkusmôôdud: 1 miil = 7 versta 1 verst = 500 sülda ~ 1,0668 km 1 süld = 3 arssinat = 7 jalga ~ 2,1306 m 1 arssin = 4 setverti = 16 verssokit = 28 tolli ~ 71,12 cm
Meie oleme harjunud, et kasutatakse selliseid ühikuid nagu meeter, kilogramm, sekund, amper, volt, džaul jne. Teiste sõnadega – SI ühikutega. See ühikutesüsteem tugineb meetermõõdustikul, kus põhiühikuiks on meeter ja kilogramm. Aga see pole kaugeltki kõikjal ega alati nii olnud. Selle väite ilmestamiseks toome väikese valiku vanaaegsed mõõtühikuid: Pikkusühikud 1 penikoorem = 7,47 km = 7 versta 1 verst = 1,07 km = 500 sülda 1 süld = 2,13 m = 3 arssinat 1 arssin = 71,7cm = 16 versokki = 28 tolli 1 jalg = 30,5 cm = 12 tolli 1 toll = 2,54 cm = 10 liini. 1 miil = 1609m 1 meremiil = 1853m 1 jard = 91,4cm = 3jalga Pinnaühikud 1 tiin = 1,09 ha 6 1 tündrimaa 0,5 ha 1 aaker = 4047 m2 o,4 ha Ruumiühikud 1 vaat = 491 l = 40 pange 1 pang = 12,3 l = 10 toopi 1 toop = 1,23 l = 4 kortlit 1 gallon = 4,55 l = 8 pinti 1 pint = 0,57 l 1 unts = 29,6 cm3
Võib-olla tuleks meenutada siin ka vanasõna „Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta...” ja tuletada meelde mõõtühikuid, mida kasutasid meie esivanemad sajand või paar tagasi (viiteid leidub klassikalistest proosateostes, näiteks „Tõde ja õigus”); jalg (29,6 cm) = 4 kämmalt (à 7.4 cm) = 16 sõrme (à 1.85 cm); küünar (44.4 cm) = 1½ jalga; süld (2.134 m) = 3 arssinat verst = 500 sülda = 1067 m arssin = 28 tolli = 711.2 mm verssok =1/16 arssinat = 44.45 mm toop = 1.23 dm3 (= 3 naela vett) pang = 10 toopi tünder = 40 pange (492 dm3) karnits = 3.27 dm3 setverik = 8 karnitsat setvert = 8 setverikku nael = 409.5 g leesikas = 20 naela puud = 2 leesikat perkovitš = 10 puuda Vanas-Kreekas: plethron (29,6 m) =162/3 sülda; staadion (178.6 m) = 6 plethroni. NB
annaabi.ee 
