determinandi abil teist j¨ arku determinandi, seej¨arel teist j¨arku determinandi abil kolmandat j¨ arku detereminandi jne, n-j¨arku determinandi defineerime (n - 1)-j¨arku determinandi kaudu. Sel- list defineerimisviisi nimetatakse induktiivseks ja vastavat objekti induktiivseks konstruktsiooniks. Eelnevalt on soovitatav tutvuda maatriksi m~oistega (II.1.1). Kooloniga v~ordus A := B t¨ahendab j¨argnevas, et A on defineeri- tud B kaudu. Seda v~ordust kasutame ka samav¨ a¨arsete t¨ ahistuste sissetoomiseks. 1.2 Esimest j¨ arku determinant Arvu a R determinandi |a| ehk esimest j¨ arku determinandi de- fineerime valemiga |a| := det a := a. 1.3 N¨ aide | - 5| = -5, || = jne. 1.4 Teist j¨ arku determinant Olgu a11 , a12 , a21 , a22 R. Teist j¨ arku determinandi defineerime
x a x x Joonis 2.8 Pideva funktsiooni definitsioonis esineva 3. tingimuse v~oib kirja panna ka pisut teistsugusel kujul. Selleks kasutame allj¨argnevalt defineeritud argumendi muudu ja funktsiooni muudu m~oisteid: x = x - a - argumendi muut kohal a , y = f (x) - f (a) - funktsiooni muut kohal a . Kehtib j¨argmine samav¨a¨arsete valemite ahel: lim f (x) = f (a) lim f (x) - f (a) = 0 lim f (x) - lim f (a) = 0 xa xa xa xa lim [f (x) - f (a)] = 0 lim y = 0 lim y = 0 . xa xa x0 J¨ arelikult on pideva funktsiooni definitsioonis esinev 3. tingimus samav¨a¨arne v~ ordusega lim y = 0 . x0 S~
x a x x Joonis 2.8 Pideva funktsiooni definitsioonis esineva 3. tingimuse v~oib kirja panna ka pisut teistsugusel kujul. Selleks kasutame allj¨argnevalt defineeritud argumendi muudu ja funktsiooni muudu m~oisteid: x = x - a - argumendi muut kohal a , y = f (x) - f (a) - funktsiooni muut kohal a . Kehtib j¨argmine samav¨a¨arsete valemite ahel: lim f (x) = f (a) lim f (x) - f (a) = 0 lim f (x) - lim f (a) = 0 xa xa xa xa lim [f (x) - f (a)] = 0 lim y = 0 lim y = 0 . xa xa x0 J¨arelikult on pideva funktsiooni definitsioonis esinev 3. tingimus samav¨a¨arne v~ordusega lim y = 0 . x0
annaabi.ee 
