Tegelikult on arseen tohutult kasulik, sest arseeniühendeid kasutatakse orgaanilises sünteesis, naha-, värvi- ja klaasitööstuses, rotimürgi, putukatõrjevahendina ning ravimite (näiteks salvarsaani, osarsooli, novarsenooli jt.) valmistamisel. 18-20 sajandil kasutati mitut arseeniühendit ravimites ka. arseentrioksiid ja Arsphenamine'i. Arsphenamine'i ehk neosalvarsan'i kasutati süüfilise ravimiseks, kuid see asendus antibiootikumidega. Arseentrioksiidi on kasutatud juba 500 aastat, kuid levinumalt vähi raviks ning hiljem kiideti see heaks promüelotsüütleukeemia raviks. Subtoksilistes doosides on seda kasutatud ka stimulantidena ning see oli 18. sajandi keskel populaarne kodumeditsiinis.
Pronksiaja vältel leidus arseeni laialdaselt kõiksugustes pronksisulamites. Üllatuslikult oli sellel sulamitele tugevdav mõju. Arvatakse, et Albertus Magnus oli esimene, kes 1250. aastal puhtakujulise arseeni elemendina eraldas. 1649. aastal avaldas Johann Schroeder kaks viisi kuidas puhast arseeni valmistada. Araabia alkeemik Jabir sai 700. Aasta paiku esimeseks, kes suutis arseentrioksiidi valmistada. Keemilisest ühendist, mis on valge, maitsetu ja lõhnatu, sai ideaalne mürk, mida oli tol ajal võimatu tuvastada. Arseenist sai keskaja üks levinumaid mõrvarelvi, eriti Itaalia kõrgklassi seas. Kuna selle mürgi sümptomid sarnanevad tol ajal laialdaselt levinud kooleraga, jäid salamõrvad tihtipeale tuvastamata. Ühed märkimisväärsemad
mõrvamiseks on arseen troonitud Kuningate Mürgiks ning Mürkide Kuningaks. Pronksiaja vältel leidus arseeni laialdaselt kõiksugustes pronksisulamites. Üllatuslikult oli sellel sulamitele tugevdav mõju. Arvatakse, et Albertus Magnus oli esimene, kes 1250. aastal puhtakujulise arseeni elemendina eraldas. 1649. aastal avaldas Johann Schroeder kaks viisi kuidas puhast arseeni valmistada. Araabia alkeemik Jabir sai 700. Aasta paiku esimeseks, kes suutis arseentrioksiidi valmistada. Keemilisest ühendist, mis on valge, maitsetu ja lõhnatu, sai ideaalne mürk, mida oli tol ajal võimatu mürgi sümptomid sarnanevad tol ajal laialdaselt levinud kooleraga, jäid salamõrvad tihtipeale tuvastamata. Ühed märkimisväärsemad arseeni- surmad on näiteks Suurbritannia Kuningas George III ja Napoleon Bonaparte. Arseenist sai keskaja üks levinumaid mõrvarelvi, eriti Itaalia kõrgklassi seas. Napoleon suri arseenimürgitusse