2 Referaadis käsitlen kaadmiumi (Cd) kui üht keemilist elementi, mis on metall ning kuulub perioodilisussüsteemi 12. rühma tsingirühma. Sellesse rühma kuuluvad ka tsink (Zn) ja elavhõbe (Hg), kuid Cd vaba metallina saadi kõige hiljem alles 19. sajandil. Kaadmiumi avastas saksa teadlane Friedrich Stromeyer 1817. aastal Göttingenis, uurides apteekides müüdavat Zn-ühendit, milles kahtlustati kõrget arseenisisaldust. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast kadmeia 'tsingimaak', koostiselt ZnO, mida tunti juba Vana-Kreekas, milles Cd esineb (Karik ja Truus 2003). Aine aatomnumber on 48 ning molekulmass 112,41 grammi mooli kohta. Tavaline oksüdatsiooniaste ühendites on +II, aga eksisteerib ka ühendeid, milles kaadmiumi oksüdatsiooniaste on võrdne +I-ga (Ahmetov 1974). Kaadmium on keskmise aktiivsusega ning lihtainena pehme, plastne hõbevalge raskmetall, hästi
Kuidas tulevikus lahendada veega seotud probleemid silmas pidades nii rahvastikukasvu trende kui ka veevarude vähenemist, muutub üheks suuremaks tulevikuväljakutseks kogu inimkonnale.Probleemile on püütud lahendusi leida, kuid enamik neist pole piisavalt efektiivsed või tekitavad juurde uusi probleeme. Näiteks on Hiinas hiiglaslikud tammiprojektid põhjustanud Kollase jõe alamjooksu väikeseks ojaks kitsenemise. Kaevude süvendamise tagajärjel on suurenenud nende kaevude arseenisisaldust määrani, mis on nii inimestele kui ka loomadele eluohtlik. Paraku ei taastu põhjavesi piisavalt kiiresti, näiteks langeb põhjaveetase USA-s, Hiinas ja Indias pidevalt, sest nendes riikides kulutatakse põhjavett kiiremini kui see taastuda jõuab.Vett vajatakse ka toiduainete tootmisel. 70% kogu maailma mageveevarudest kulub põllumaade niisutamiseks, näiteks ühe kilogrammi nisu tootmiseks vajatakse umbes tuhat liitrit vett. Põldude niisutamine on probleem:
elavhõbedat 70% kõrgemas kontsentratsioonis ning uriinis ka veidi kõrgemas kontsentratsioonis kaadmiumi võrreldes gluteenivaba dieedi mitte järgijatega. Seost ei leitud pliiga uriinis või veres ega kaadmiumiga veres. Vaadeldes ainult >20-aastaseid- ei erinenud. Arseen toidus Arseeni leidub erinevates teraviljatoodetes ja ka joogivees (risk haigestuda naha-, põie- ja kopsuvähki ning südamehaigustesse) Rootsi toiduamet analüüsis arseenisisaldust aastal 2015. Kõige kõrgem oli arseenisisaldus riisigalettides - keskmiselt 152 µg/kg (maks 322 µg/kg) ja täisterariis keskmiselt 117 µg/kg (maks 177 µg/kg) Lisaks riisijoogid, hommikuhelbed, gluteenivabad pastad ja leivad Tava- ja mahetoodete arseenisisaldus ei erinenud. Arseeni liiga suure saadavuse võib põhjustada riisijookide ja -galettide liiga suur tarbimine käsikäes ühekülgse toiduvalikuga.
annaabi.ee 
