kuivainest. Kvertsitriini leidub tamme-, teetaime-, õunapuu-, viinapuu-, tubaka- ja humalalehtedes. Flavonoole on paljudes puu ja köögiviljades, näiteks lehtkapsas, spinatis, sibulas, porrulaugus, lehtsalatis, tomatis, teepuu lehtedes, tsitruselistes, marjades. Mida rohelisem on taim, seda suurem on flavonoolide sisaldus. Kvertsetiini on eriti palju sibulas (284-486 mg/kg) ja lehtkapsas, kvertsetiinglükosiini (rohkem kui 50 mg/kg) pohlas, jõhvikas, aroonias, pihlakas. Müritsetiinglükosiini leidub kõige rohkem jõhvikas, mustsõstras, pohlas ja mustikas, kemferoolglükosiidi aga marjadest ainult karusmarjas ja maasikas. 1 Olulisemaks funktsiooniks on õitele ja viljadele värvi andmine, mis on tähtis putukate ja lindude ligimeelitamiseks, risttolmlemiseks ja seemnete levitamiseks. Flavonoolid annavad värvuse nt. hariliku hobukastani õitele. Mõningaid
kõrvu kohisema panema. Sealjuures on omapärane see, et normaalse rõhuga inimestel arooniate söömine vererõhku ei alanda. Arooniate manustamine tuleb kasuks radioaktiivse kiirituse kätte jäämisel, verejooksude puhul, neeruhaiguste korral jne. Enne arooniate regulaarsele söömisele asumist vestle siiski oma perearstiga - neid ei maksaks tarbida, kui sul on maohaavandid, gastriit ja veel mõned muud haigused aroonias peitub peaaegu samasugune ramm nagu astelpajus. Arooniamarjad mõjuvad hästi seedimisele, annavad piisavalt vitamiine ka haiguste ennetamiseks. Seega tasub arooniaid ja neist valmistatud hoidiseid talvisel ajal eriti kõrgelt hinnata. Hästisäilivaid arooniamarju ei maksa põõsast noppida kohe, kui need valmima hakkavad -- kõige paremini mekivad need mustad marjad siis, kui esimesed öökülmad on neist üle käinud. Vihje, et
verekapillaare, aitab eemaldada kehavõõraid aineid organismist ning aitab haigustele vastupanu osutada. C-vitamiini vaegusest tekib väsimus, unetus, isutus, töövõime langus, stress. Organism vajab normaalseks elutegevuseks 70-100 mg askorbiinhapet ööpäevas. P-vitamiini kompleks tugevdab veresoonte seinte elastsust, alandab vererõhku ning viib välja kantserogeensed ained. Tal on viiruse- ja mikroobidevastased omadused. P- vitamiini ühendeid on eriti rikkalikult aroonias, ebaküdoonias, mustas sõstras, tumedates kirssides ja tsitrusviljades. Foolhape ehk vitamiin B10 on organismis vajalik vererakkude eluks ja tööks. Foolhappe puudusel tekib verevaegus (aneemia) ja seiskub kasv -- seepärast on foolhape eriti vajalik noortele. Foolhapet on rohkem sellistes värsketes viljades nagu maasikad ja sõstrad. Kombinatsioonis teiste vitamiinidega on tal soodne toime organismi kasvamisele ning ainevahetusele.
Jagunevad veeslahustuvateks C-, P- ja B-rühma vitamiinid ning rasvaslahustuvateks A-, D-, E-, F- ja K-vitamiinid. C-vitamiin on skorbuudivastane ja organismi üldiselt tugevdav vitamiin. Põhiline allikas on värsked puu- ja köögiviljad ning marjad. Päevane vajadus 60 mg. 2 P-vitamiin reguleerib vererõhku, tugevdab veresooni ja soodustab C-vitamiini omastamist. Leidub mustas sõstras, sidruni koores, paprikas, mustas aroonias, naturaalses tees jm. B-rühma vitamiine leidub rohkem maksas, pärmis, lihas, piimas, teraviljasaadustes. Igaüks neist omab suurt tähtsust inimorganismi elutegevuses. B1- vitamiin reguleerib närvisüsteemi, südametegevust ja ainevahetust, B2-vitamiin suu limaskesta ja silmade seisundit, B3-vitamiin seedetegevust, B12-vitamiin vere koostist, B15-vitamiin maksa seisundit. Päevased vajadused: B1 1,4 mg, B2 1,6 mg, B3 18 mg, B6 2 mg, B12 0,001 mg.
annaabi.ee 
