Lisaks neile mürkidele on veel ka meelemürgid nagu nt: uimastid, alkohol ja sigaretid. Mürgitus on mingite ainete aga ka füüsikaliste nähtuste poolt põhjustatud seisund organismis, mis mõjutab selle normaalset talitlust märgatavalt. Mürgisuse tüüpilisteks sümptomiteks on peavalu, iiveldus, kõhuvalu ning uimasus. Nüüdisajal peetakse tugevaimaks mürgiks heterotsüklilist ja väga püsivat ühendit dioksiini, mis võib tekkida mõnede aromatsete ühendite põlemisel. Peamised looduses leiduvad mürgid millega me kokku puutume on plii, kaadium, kotiniin ja metüülelavhõbe. Plii on tööstuses laialt kasutatav aine, ennemalt kasutati bensiinis, nüüd Hiina mänguasjades. Kaadiumiga puutub inimene kokku süües või suitsetades sigaretti. Sigarett sisaldab ka kotiniini. Elavhõbe ladestub kalade peale ja satub sel teel inimestesse. Nende kemikaalidega kokku puutumine toob üha enam
Lisan 1 ml 10% NaOH, mõni tilk 1% CuSO 4 lahust ja loksutan. Tulemus: Pärast ainete segamist lahuse värmus muutus violetseks.See tähendab ,et lahusel on aluseline keskkond,lahus sisaldab valku,mis koosneb rohkem,kui kahest peptiidsidemest. 2.Ksantoproteiinreaktsioon(Mulderi reaktsioon) Mulderi reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete(Tyr,Trp,Phe) olemasolu valgus.Kontsentreeritud lämmastikhape lisamisel valk denatureerub pöördumatult ja sadestub.Soojendamisel toimub aromatsete tuumade nitreerumine.Moodustub nitrofenooli tüüpi ühend,mis on intensiivse kollase värvusega,käitub hape/alus indikaatorina,omandades aluselis keskkonnas oranzi värvuse. OH OH O Töö käik: Katseklaasi valan 1 ml munavalgu lahust. Lisan 5-6 tilka kontsentreeritud HNO 3, soojendan reaktsioonisegu. Seejärel jahutan segu, lisan NH4OH kuni ammoniaagi lõhn ilmub. Tulemus:
seemned. Seega peab väga täpselt teadma mida ja millega koos kasutada kui üldse kasutada. 3 Üldisemat mürkidest Eelmisel sajandil peeti tähtsamate mürkidena vesiniktsüniidhapet ehk sinihapet ja arseeniühendit. Nüüdisajal peetakse tugevaimaks mürgiks heterotsüklilist ja väga püsivat ühendit dioksiini, mis võib tekkida mõnede aromatsete ühendite põlemisel. Mürgisust katsetatakse taavliselt loomade peal. Nende peal katsetatakse kindla annusega mürki, mis näitab kui mürgine on aine erinevate annuste puhul. Sellist mürkide uurimist nimetatakse toksikoloogiaks, mis otsib mooduseid mürkide kasutamiseks argielus (näriliste, putukate hävitamiseks). Neid mürke, mida kasutatakse taimekahjurite, putukate, näriliste hävitamiseks, nimetatakse mürkkemikaalideks.