Totaalne muutus toimub ajal mil Bradley armub Juliani. Ta muutub kõigi vastu tolerantseks ja on elurõõmus. Lepib ära ja suhtleb viisakalt tema õde petnud Rogeri ja ta armukese Marigoldiga. Sõbrad ei saa mitte aru, millest selline järsk muutus. Nad arvavad, et Bradley on kas joonud või haige. Enne Julianisse armumist on tal väike romantiline vahejuhtum Racheliga. Bradleyle meeldib suhe Racheliga, sest see on saladus Arnoldi ees. Teda ahvatleb väljavaade Arnoldist üle olla, kuna tal on tema ees saladus. Rachel, aga käitub väga julmalt. Väites oma mehele, Arnoldile, et Bradley teda jahib, kuigi on vastupidi. Ühel päeval kui Arnoldit kodus pole, proovib Rachel Bradleyga vahekorda astuda. Aga Bradley ei suuda seda ja ennem jõuab Arnold koju. Ning Bradley põgeb kiiresti. Tänava peal põrkab ta kokku Julianiga. Ta vaatab tema jalgu ja sel hetkel ta arvatavasti armubki Julianisse. Paraku on Arnoldi tütar Julian
inimese olemist samas puuris. Totaalne muutus toimub ajal mil Bradley armub Juliani. Ta muutub kõigi vastu tolerantseks ja on elurõõmus. Lepib ära ja suhtleb viisakalt tema õde petnud Rogeri ja ta armukese Marigoldiga. Sõbrad ei saa mitte aru, millest selline järsk muutus. Nad arvavad, et Bradley on kas joonud või haige. Enne Julianisse armumist on tal väike romantiline vahejuhtum Racheliga. Bradleyle meeldib suhe Racheliga, sest see on saladus Arnoldi ees. Teda ahvatleb väljavaade Arnoldist üle olla, kuna tal on tema ees saladus. Rachel, aga käitub väga julmalt. Väites oma mehele, Arnoldile, et Bradley teda jahib, kuigi on vastupidi. Ühel päeval kui Arnoldit kodus pole, proovib Rachel Bradleyga vahekorda astuda. Aga Bradley ei suuda seda ja ennem jõuab Arnold koju. Ning Bradley põgeb kiiresti. Tänava peal põrkab ta kokku Julianiga. Ta vaatab tema jalgu ja sel hetkel ta arvatavasti armubki Julianisse. Paraku on Arnoldi tütar
Rahvas ise oma kultuuri üle otsustada ei tohi. Arnold eristab inimese "tavalist" ja "parimat" versiooni ja peab kollektiivset "parimat" õigeks autoriteedikeskmeks. Coleridge, kes oli romantismiaja luuletaja tõi välja sellised mõisted: civilization - materiaalne maailm (tsiviliseerima) ja cultivation - vaimne maailm (inimese arendamine, kultuurseks muutmine) Leavis: ka tema teooriad lähtuvad hirmust, et ühiskonna ja populaarkultuuriga on midagi lahti. Erinevalt Arnoldist arvab Leavis, et kõige hullem on juba juhtunud. Võim kuulub ebakultuursusele. Valitseb ebakultuurne enamus. Kultuurne vähemus, keda selle enamuse poolt valitsetakse, peab leidma mingi lahenduse. Alamklasside kultuur toimib iseenesest, ta saab üksi hakkama ja ei vaja enam eliidi abi. Leavis arvab, et inimesi tuleb õpetada sellele vastu seisma. Neid tuleb õpetada vahet tegema väärtuslikul ja väärtusetul kunstil.
annaabi.ee 
