Eraldistardis sai Treier 12. koha. Viimasel etapil oli Grete neljas ning kokkuvõttes tuli ta kolmeteistkümnendaks. Tuuri võitis itaallanna Fabiana Luperini. Ciro d`Italia oli Treierile suureks pettumuseks. Ta alustas ja lõpetas tuuri neljanda kohaga, kuid vahepeale mahtus tohutult närvilisi üleelamisi. Juuli lõpus saavutas Grete Treier oma karjääri parima võidu. Grete võitis lõpusirgel tulises finishi heitluses eksmaailmameistrit sakslannat Judith Arndti ja MMi hõbedat Trixi Worracki. Velotuuril sai ta kokkuvõttes kolmanda koha. Tuuri võitis sakslanna Judith Arndt, teine oli tema kaasmaalanna Trixi Worrack. Treier kaotas kokkuvõttes võitjale minuti ja 18 sekundit. Enne olümpiat räägiti Treierist aina enam kui Eesti ühest võimalikust üllatusmedali võitjast, Grete avaldas ise aga soovi madalamat profiili hoida. Olümpia valmistas Treierile aga suure pettumuse. Ta suutis tugevas vihmasajus peagrupis
II Balti ajalookirjutus A – Keskaegne (13.-16.saj. keskpaik) I Piiskopimeelne Läti Henrik – Henriku Liivimaa kroonika. Käsitleb ajavahemikku 1180-1227. Henriku kroonikat peetakse tänapäeval tähtsaimaks allikaks Liivimaa ristisõdade kohta. Keskaegsel Liivimaal tema kirjutist küll tunti, kuid seda kuigivõrd ei kasutatud. Kroonika tähtsus kasvas 18. sajandil, mil see Arndti poolt saksa keelde tõlgiti ja mitmel korral trükis ilmus. II Ordumeelne Anonüümne autor - Liivima vanem riimkroonika, käsitleb aega 1143-1290, on kesk- ülemsaksa keeles 12 000 värssi; Bartholomäus Hoenecke - "Liivimaa noorem riimkroonika", käsitleb aastaid 1315-1348, alamsaksa keeles, säilinud J. Renneri proosavormiline ümberjutustus. Kajastab muuhulgas Jüriöö ülestõusu - seepärast tähtis!
suguvõsa vanemad). Tõenäoliselt on tegemist kunagise ülikunimega, mis viitab võimalusele, et Edise oli kohaliku muinasvanema elukohaks. Edise keskajal 18. sajandi kroonik Arndt märgib, et Edise linnus ehitati 1293. aastal ordumeister Bodo von Hohenbachi poolt. Edise vasall-linnuse ajaloolise õiendi autor U.Hermann suhtub sellesse väitesse kriitiliselt ja arvab, et Arndt laenas selle mõnelt varajasemalt kroonikult, nagu fantaasiarohke Jürgen Helms. Sama vähe on usutav Arndti teade, nagu oleks XIII saj lõpul Edise kuulunud Taubedele, sest Taubesid mainitakse ürikuliselt alles hiljem. Esimene usaldatav teade pärineb 1346. aastast, mil Edise kuulus koos Kukrusega (Ettis et Kucris) Nykolaus de Oyes´i nimelisele aadlimehele. Samal aastal müüsid taanlased oma Põhja-Eesti valdused Saksa Ordule. Vahetult enne seda (4. aprillil 1346) läänistas Taani kuningas Valdemar IV Edise küla koos mõisaga Hinke Moorile.
annaabi.ee 
