Olles tsiselt vastuolus hiskonna eelarvamusega, ei leidnud ta muud vimalust, kui endalt elu vtta. Tol ajal oli abielu palju vimsam liit, kui praegu ja petmine oli vga tsine teema, millesse suhtuti karmilt. Anna oli rikkunud reegleid selles liidus, mistttu ta seaduslik abikaasa, Aleksandrovit, tahtis lahutust ja lapse endale jtmise igust. Ta arvas, et Anna ei ole vimeline lapse eest hoolitsema, kui juba temale selja keeras. Anna oli aga noor ning ihkas armastust. Seetttu ta krahv Vronskisse armuski. Kuid Anna armastas ka oma last vga, ega tahtnud temastki loobuda. Ta ootas oma mehelt lahutust, et saaks vhemalt Vronskiga juba abielluda ning pseda ldsuse halvakspanu alt. Kuid Aleksandrovit ei suutnud Annale andestada tema kitumist ja ei tahtnud lahutust anda, kuna tol ajal ei olnud see kombeks. Anna muutus lahutuse ootamisest ha krsitumaks. Samuti viis teda meeleheitele asjaolu, et Aleksandrovit ei lubanud tal lapsega kohtuda ning oli isegi lapsele elnud, et ema on surnud
Tiina oli väga väike ja tal ei olnud kuskile minna, nii sattuski ta peale ema surma Tammaru talu ukse taha, kuhu ta võeti elama. Tiinast ei kasvanud, aga selline inimene kellega Tammarulased olid harjunud. Tiina oli pigem oma emasse ja isasse, ta tahtis olla vaba, mitte teiste inimeste ori. Tiina oli veendunud, et inimesed peavad uskuma oma unistustesse ja mitte laskma teistel inimestel enda üle valitseda. Peale oma elurõõmu oli Tiina ka ilus ja nii armuski perepoeg Tiinasse. Ajast aega olid Tammarulased abiellunud oma perekeskselt ja nii oli Margus juba ette paari pandud kasuõe Mariga. Oli võetud pähe, et ainult omavahel abielludes on võimalik säilitada puhast verd. Mari oli vaikne, tagasihoidlik ja kogu pere arvates igati sobilik kaaslane Margusele. Margust, aga tõmbas üha rohkem elurõõmsa ja hoopis teistsuguse Tiina poole. Mari tegi kõik, et Margust endale hoida ja nii rääkiski ta kõigile loo, et Tiina on libahunt
Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Näiteks see, kui Carmen tahtis, et kõik mehed armuksid temasse ja teeksid tema eest tegusi, millesse ta ei tahtnud ennast määrida ja lõpuks kohtas ta don Jose, keda ta tahtis endale ja tahtis, et Jose armuks temasse. Jose armuski alguses temasse, aga Carmen ei olnud siis enam sellest nii meelitatud ja ütles talle, et ei taha enam temaga koos olla jne. Jose ütles, et ta tapab Carmeni ära sellepärast, et Carmen ei taha teda enam ja lõpuks Jose mõrvaski ta. Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 1830-1840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo
I põgeneda. Sellepärast saadeti DJ 1 kuuks vanglasse. Vanglas mõtles DJ C-I peale Lk 186 C saadab vanglasse pätsikese, kus on inglise viil ja kahepistrine kuldraha. Aga DJ ei põgenenud vanglast. .Kuldraha tahtis ta ja ka andis C tagasi(ostsid süüa) 1 alandus tuli veel- kui vanglast välja sai, siis pandi ta valvepostile ja seal ta nägi C-t, kui too läks esinema. Sel päeval ARMUSKI DJ CARMENISSE. . C ja DJ kohtusid Trianas Lillas Pastia juures (kala), läksid jalutama, osrtisid palju toitu. Veetsid terve päeva koos (kellegi toas). Alles hommikul lahkuti. Carmen tasus selle päevaga DJ-le, C ütles, et ta armastab natuke DJ-d, aga see ei või kesta, juhul kui sa võtad omaks mustlasseaduse. lk191. Ära mõtle mulle, muidu läheb sul halvasti. DJ mõtles ikka C-st. DJ nägi C-t kui too salakaupa vedas. C ütles, et ta ei armasta enam DJ-d
Seega Fedja ei näinud oma ema iga päev. Vana Lavretski ei tahtnud kaua oma pojale andestada seda abiellumist. Ent pika aja peale hakkas ta poja naisest hoolima, nad ei rääkinud sõnagi, ent ta armastas teda. Pärast ema surma kasvatas Glafira Petrovna Fedjat ise. Fedja isa enne surma palus Glafiral tuua talle puljongit. Samal ajal lausudes vana idi.... Matnud isa ja jättes majapidamise Glafira hoolde, sõitis Lavreski Moskvasse. Seal asus ta ülikooli õppima. Moskvas ta armuski Varvarasse ja abiellus temaga, jättes ülikooli pooleli. Moskvast kolisid nad edasi Pariisi ja mis edasi sai, sai alguses kirjeldatud. Lavreskile alguses meeldis seltskonnaelu, kuid hiljem hakkas juba ära tüütama. Järgmisel päeval tuli Lavretski Kalitinite majja, et hüvasti jätta. Talle tuli maja trepil vastu Liisa. Liisa oli koos õega minemas kirikusse, kuna oli pühapäev. Lavretski jättis Liisa ja Lenitskaga hüvasti, paludes enda eest kirikus palvetada
Mõistagi kaotas teater säärase vääruse aja möödudes. VANA-ROOMA NÄITEKIRJANIKUD Titus Maccius Plautus (254-184 eKr).Tema komöödiad on varaseimad säilinud terviklikud teosed Ladina kirjanduses ning ta on kirjutanud kakskümmend üks näidendit. Ta on ka üks varaseimaid teatri muusikalide pioneere. Plautuse eluteest on vähe teada. Arvatakse, et ta sündis kuskil Sarsina lähedal ning töötas lava ettevalmistajana, puussepa ametis. Sealt ilmselt ta armuski teatrisse ning ka tema näitleja oskus avastati peagi. Ta õppis oma vabal ajal Kreeka draamat, täpsealt Menanderi komöödiaid. Ta õpingud kandsid vilja ning ta lavastas oma tööd 205-184 a eKr. Plautus saavutas suure populaarsuse publiku hulgas, üksnes tema nimi oli kvaliteet kaubamärgiks teatri edule. Ta kopeeris tihti Kreeka näitekirjandust sõna-sõnalt ning mugandas seda kohalikule Rooma publikule. Tema näidendid mõjusid tuevamalt ja paremini mängides kui lugedes
annaabi.ee 
