ikka õnnelikult lõppesid. Üks vanimaid on lugu Cornwalli kangelasest Tristanist ja Iiri kuningatütrest Isoldest, kes teineteisesse meeletult armuvad ja lõpuks traagiliselt hukkuvad (õpikust juurde lk 99 100). Seda ainet on hiljem käsitlenud prantsuse, saksa, inglise jt rahvaste kirjanikud. Paljud romaanid rääkisid legendaarsest brittide kuningast Arturist ning tema 12 ümarlaua rüütlist, ümbritsedes neid imepäraste legendide, võitluste ja armuseiklustega. Sellest valdkonnast tuntumad romaanid on "Lancelot", "Yvain" ja "Graali lugu" 10. ,,Tristan ja Isolde" on romantiline ja traagiline jutustus ning legend rüütel Tristanist ja iiri printsess Isoldest. Tristan peab tooma Isolde Cornwalli oma kuningast onu Markele naiseks, kuid reisil tärkab noorte vahel armastus. Isolde laseb oma ustaval sõbral ja teenijal Brangänel valmistada keelatud kire lunastuseks surmajooki, kuid
Ariosto: jätkas Boiardo algatatud teemat ja süžeed, üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke. „Raevunud Orlando“. Avar ja helge komöödia, külluslikult filosoofilisi tähelepanekuid paljude elunähtuste kohta. Esiplaanil on armastus. Tasso: „Vabastatud Jeruusalemm“ eepiline poeem. Ütles teosest lahti, hakkas ümber töötama. „Vallutatud Jeruusalemm“ oli kunstiliselt märksa nõrgem. Ajalooline raamistus põimub maagiliste sündmustega, rüütlite armuseiklustega. Erinevalt senistest itaalia renessanspoeemides tooni andvast komöödiast toob ta teosesse traagilise ja melanhoolse tundelisuse. Portugalis, Hispaanias loodi samuti rüütliteemalisi eepilisi poeeme. Camões: portugali rahvuskirjanduse alusepanija. Silmapaistev lüürik, sonettide ja kantsioonide meister, „Lusiaadid“ – eepos, ülemlaul isamaale ja rahvale. Osa jumalaid soosivad portugallasi, teised tekitavad merel torme ja püüavad portugallasi nende kuulsusrikkal teekonnal takistada.
kõige selle uskumine, mis ta enesest rääkis. Kuigi näis, et Aramisel ei ole saladusi, oli ta ometi väga salapärane nooruk. Harva vastas ta küsimustele, mis esitati teiste kohta, ja põikles kavalalt kõrvale neist, mis puudutasid teda ennast. Ühel päeval, kui d'Artagnan teda üksikasjaliselt Porthose üle küsitles, sai ta teada mingi kuulujutu musketäri hiilgavast edust ühe printsessi juures; seejärel tahtis d'Artagnan teada, kuidas on lood kaasvestleja enese armuseiklustega. «Ja kuidas on teiega, kallis kaaslane,» küsis d'Artagnan, «teiega, kes te teiste parunessidest, krahvitaridest ja printsessidest kõnelete?» «Lubage,» katkestas teda Aramis, «ma kõnelesin neist ainult seepärast, et Porthos nende kaunite lugudega ise minu juuresolekul on kiidelnud. Aga uskugejnind, kallis härra d'Artagnan, kui ma oleksin seda mõnest teisest allikast kuulnud, või kui Porthos oleks selle mulle usaldanud, siis ei leiaks te diskreetsemat pihiisa, kui olen mina.»
annaabi.ee 
