Mis ühe jaoks on inetu, võib teise jaoks olla imeilus või vastupidi. See on alati nii olnud ning see ei muutu mitte kunagi. Iluideaalid muutuvad ka inimese vananemisega. Vanuritele ei meeldi peaaegu kunagi see, mida noored lahedaks peavad. Igaühe jaoks on ilu midagi erinevat. Üks ilusaim hetk inimese elus on see, kui ta armub. Siis on terve maailm lilleline, kõhus lendlevad liblikad ning suu ulatub kõrvuni. Ilu on armastuse silmadega nähtud tegelikkus (Evelyn Underhill). Armunult vaatab inimene elu läbi roosade prillide ja roosa on ju ometi ilus värv. Armastus mõjutab inimese iluideaali tugevalt. Kui ikka armastatule meeldib jalgpall, aga inimene ise seda üldse ei salli, siis võib paratamatult tekkida väikegi huvi selle mängu vastu. Pärast on siis hea koos mängu jälgida. Ilus hetk võib ju olla seegi, kui nähakse, et teine on õnnelik ühiste huvide üle. Ilusad hetked on tihti seostatud romantikaga. Üks ilusamaid hetki, mis inimestele alati
O.Westring õppis Rootsi kuninglikus Balletikoolis. Dirigent M.Murdvee lõpetas 1998. aastal Tallinna Muusikakeskkooli viiuli erialal. 2 Etendus oli tõeline tragöödia. Ballett on sisu poolest väga kurb, selle põhjustajaks on printsi õnnetu, võimatu armastus ning tema soov saada kaunis metshaldjas enda valdusesse. Prints ei suutnud otsustada, kas abielluda oma kihlatu Effy või sülfiidiga. Tema ja Effy pulmapeo ajal viib haldjas ta metsa, kus nad koos armunult ringi kõnnivad. Haldjad tantsivad. Metshaldjale aga saab armastus saatuslikuks, sest prints tapab ta, kuigi kogemata, nõiutud salliga. Effy abiellub printsi sõbraga. Kunstniku töö oli professionaalselt tehtud. Lavakujundus oli ideaalne, kostüümid imekaunid. Lavakujunduse juures meeldis mulle eriti suurest aknast paistev maastik. Sealt sisenes korra sülfiid. Esimese vaatuse lavakujundus oli ääretult tõetruu koos oma kamina ja tugitooliga. Trepp paistis tõeline
Temperamentne. Lõppeb konkreetselt ja ühe akordiga. Esitaja mängis seda ülimalt hingestatult. 6. J.S Bach Prelüüd ja fuuga g-moll HTK I osast – esitas Liliane Reiljan. Tempo on lento ehk väljapeetult, aeglaselt. Dünaamika on kasvav. Bachil on iseloomulik mitmehäälsus ehk polüfoonia ja seda on hästi näha selles teoses, iga hääl räägib oma lugu. Suurt kulminatsiooni ei toimu ja lõpeb rahulikult toonikasse. 7. F. Chopin Ballad nr 4 f-moll op 52 – algab jutustavalt, armunult ehk amoroso. Dünaamika kasvab, kuid siis muutub tagasi rahulikuks. Vahepeal muutub kapriiseks või kirglikuks. Lõpus muutub grandioosseks, suursuguseks. 8. F. Schubert Sonaat a-moll D 537 – Marilin Gill’i esituses. Meeleolu on vahelduv, enamasti mažoorne, vahepeal kõlab äkilisi kohti kuid siis vaibub. Tempo on cantabile ehk laulvalt. Register on keskmine, kuid esineb palju liikumisi. Mind ei kõnetanud eriti see teos ja venis liiga pikaks. 9. S
Kirjanik sümboliseerib ühiskonna ühte patta suruvast rüppest lahti ning oma radu mööda tammuvat vaba inimest kui libahunti, kes vabana metsas saab ringi joosta ega ole Urgvee küla meeleheitel elanik. Novelli põhitoonid on kollase, punase ja musta varjundid. Gailit kasutab kollast peamiselt kirjeldades elutut, vananenud ja kalki olekut, kõige rohkem seostub kollane Hundvaga, kes on teoses libahunt: ,,Tuleb siia armunult, kallistab, üsatab vanameest, mängib kollaste sõrmedega ta tuhkruuges habemes, laulab talle laule nii kummalisi ja arusaamatuid kui uni, kui vee tasane vool." Punase varjundeid omistab kirjanik parajasti elavaloomulistele tegelastele. Tihti seostub punane agressiivsete emotsioonidega: ,,Siis hakkavad inimesed kisendama ja karjuma, nende näod lähevad tulipunaseks, silmad sädelevad tules, suust kostavad metsikud hääled ning nad võtavad püssid ja jooksevad vandudes sohu
kerge tuuleõhk, mahe, kuid rasket ähvardust täis. Armsas lapsukeses virgus äkki erutav naine, ärkas tema soole omane pöörane kihk, sündisid veel määratlemata ihad. Nana naeratas endiselt, aga nüüd oli see juba meesteõgija naeratus." Nana oli täielikult teadlik oma ilust. Ta keha pakkus talle huvi. Sageli leidis ta end peegli eest omaense peegelpilti imetlemas ja huvitatult uurimas. Ta süvenes enda ilusse niivõrd armunult, et ei pannud sageli tähele, kui keegi tuppa astus. Ta teadis väga hästi, kuidas oma ilu müüa. Selles väljenduski tema pahelisus. Ta oli veendunud, et tal pruugib vaid käsi kokku lüüa, et ujuda rahas. Muffati näitel nägi ta, et ükski mees ei suuda temast täielikult loobuda. Ka nurka vistud krahv tuli alati tema juurde tagasi. Ta kasutas oma välimust tihti ära. Krahvi puhul toimis see eriti hästi. Ta sundis krahvi endale isegi uues etenduses peaosa küsima. Selle ta ka sai
tuleb Mõmmi ja murrab nad maha, kuid Mõmmi saabudes tõukas ta Tambet tulle, nii et karu oma tagumiku ära kõrvetas ja nüüd haavatud ja vigane oli - ema lugu kuulatud, asuti sööma ja oma seiklustest rääkima, ema sai teada, et tema isa on elus, ta hakkas õnnest nutma ja kallistas oma peekrit - Leemet teatas, et nemad Hiiega abielluvad, ema oli väga õnnelik, Leemet tahtis seda teha nii kiirelt kui võimalik, Mõmmi imetles armunult Hiiet 26. - Leemet ja Hiie tahtsid Hiie emale Mallile külla minna ja teda tänada, ema hoiatas teel sinna huntide eest, kel kõrvad vaiku täis ja kellelegi ei kuuletu ning väga ohtlikud on, teel Malli juurde nad puutusidki huntidega kokku, kuid Leemet põgeneda ei soovinud, tahtis sama võimas olla kui vanaisa, võttis välja noa ja tappis hundi, tuli veel 2, kuid neid Leemet tapma ei pidanud, sest Ints ja tema isa olid hunte kõrri salvanud, ussid olidki kurtide ja õelate
annaabi.ee 
