Isolde", mis valmis aastal 1859 · Tähtsamaks loominguliseks saavutuseks on veel ooperitetraloogia "Nibelungide sõrmus" loomine "Reini kuld" (1854) "Valküürid" (1856) "Siegfried" ,,Jumalate hukk" 1864-1883 · Üheks Wagneri kunsti jumaldajaks oli Baieri noor kuningas Ludvig II · Helilooja asus elama kuninga poolt kingitud villasse Münchenis · Mitmed õukonna kirjanikud kunstnikud ja muusikud polnud rahul valitseja armulikkusega Wagneri suhtes. · 1869. aastal heitis Wagner teist korda abielusse suure klaverimängija von Bülow`i lahutatud naisega. · Linnaks, milles möödusid helilooja viimased eluaastad, oli Bayreuth. Bayreuth · Siia lasi helilooja ehitada oma ooperite lavastamiseks suurejoonelise teatri · Ürituse eesotsas olid Wagneri talendi austajad · Mitmes riigis tekkisid Wagneri ühingud, mis olid rahakorjamise initsiaatoreiks · 1876
Ludvig II. Helilooja muusika oli psüühiliselt haigele valitsejale tagasihoidmatuks vajaduseks. Ta lasi Wagneri üles otsida ja enda juurde tuua. Helilooja asus elama kuninga poolt kingitud villasse Münchenis. Valitseja määras suuri summasid Wagneri võlgade tasumiseks ja elujärje sisseseadmiseks. Siin tõi Wagner 1865. aastal lavale omaooperi "Tristan ja Isolde". Ent peagi algasid heliloojavastased intriigid. Mitmed õukonna kirjanikud kunstnikud ja muusikud polnud rahul valitseja armulikkusega Wagneri suhtes. Kuningat süüdistati riigi rahatuuldeloopimises. Wagner pidi lahkuma. Taas asus ta elama Sveitsi. 1869. aastal heitis Wagner teist korda abielusse Bülow' suure klaverimängija lahutatud naisega. Linnaks, milles möödusid helilooja viimased eluaastad, oli Bayreuth. Siia lasi helilooja ehitada oma ooperite lavastamiseks suurejoonelise teatri. Ürituse eesotsas olid Wagneri talendi austajad. Mitmes riigis tekkisid Wagneri ühingud, mis olid rahakorjamise initsiaatoreiks. 1876
Helilooja muusika oli psüühiliselt haigele valitsejale tagasihoidmatuks vajaduseks. Ta lasi Wagneri üles otsida ja enda juurde tuua. Helilooja asus elama kuninga poolt kingitud villasse Münchenis. Valitseja määras suuri summasid Wagneri võlgade tasumiseks ja elujärje sisseseadmiseks. Siin tõi Wagner 1865. aastal lavale oma ooperi "Tristan ja Isolde". Ent peagi algasid heliloojavastased intriigid. Mitmed õukonna kirjanikud kunstnikud ja muusikud polnud rahul valitseja armulikkusega Wagneri suhtes. Kuningat süüdistati riigi raha tuuldeloopimises. Wagner pidi lahkuma. Taas asus ta elama Sveitsi. Linnaks, milles möödusid helilooja viimased eluaastad, oli Bayreuth. Siia lasi helilooja ehitada oma ooperite lavastamiseks suurejoonelise teatri. Ürituse eesotsas olid Wagneri talendi austajad. Mitmes riigis tekkisid Wagneri ühingud, mis olid rahakorjamise initsiaatoreiks. 1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed. Kõik oli siin suurejooneline ja ülev
Inimestel polnud enam midagi maksta. Üks asi oli tegelik viletsus, teine asi oli selgelt tajutav vastuseis kuninga poliitikale ning see, mis andamikogujad ärevusse ajas ja kuningat kohutas, ei olnud mitte vabandused ja palved maksmisest vabastada vaid maksmisest keeldujate kangekaelne ja vihane vastuhakkamine. Kuningakotta hakkasid saabuma teated mässudest. Vastuhakud levisid. Henry otsustas siiski mitte mässajaid karistada ning see tema ehk päästiski, kuna sellise armulikkusega õnnestus tal taastada oma hea maine. Koletise sünd Aja möödudes pärast mitmeid läbikukkumisi hakkas Henryle omane võimukus kahanema. Kadus teadmine, et ta suudab olla kõigist ja kõigest üle. Kõik see tuhmistas Henryle loomupärast sära. Ta tõmbus eemale. Isegi jahipidamine muutus poliitikast olulisemaks. Kolmekümnendate keskpaika jõudev Henry hakkas aina rohkem sarnanema oma isaga. Nüüd hakkasid aga ilmnema