lühikeseks, sest Camille leiab ettekäände ning põgeneb. Esimene armastus on igavene, aeg ei möödu, see on armunute printsiip. Abikaasa: Camille tutvub Pariisis mehega ühel õhtul ning juba 8 päeva hiljem nad abielluvad vanemate teadmata. Ühel päeval lähevad nad aga lahku ning siis abillub Camille marokolasega Amal'iga. Nii nagu Camille, nii oli ka Amal eelnevalt abielus, kuid mõlemad lahutasid ning siis abiellusid. Armuke: Armukesel ei ole sõna, ta on sõnatu mees. Romaanis nimetab Camille igat armukest André'ks, sest ta ei suuda muud nime panna. Camillel on armuke, kellega nad kirja teel kaua suhtlevad. Armukesel on samuti abikaasa olemas, seega ta ei ole vaba, kuid ta siiski armastab Camille'i. Ühel hetkel aga Camille katkestab suhted armukesega, kuid siis nutab ta mitu aastat armukest taga. Kirjastaja: on üks esimesi mehi, kellest juttu tuleb. Kirjastaja helistab Camille'le et öelda, et ta armastab teda.
Madam de Pompadoure: Prantsuse kuninga Louis XV armukesel Madame de Pompadouril (29.12.172115.04.1764) on eriline koht ajaloo suurte favoriitide seas: ta oli korraga nii valitseja armuke kui ka tegelikku võimu mõjutav naine, kelle ,,valitsusaeg" kestis kakskümmend aastat. Ta polnud üksnes kaunis, vaid ka arukas ja haritud. Ta oli tuttav valgustusajastu filosoofidega, näiteks Voltaire'iga, sõbrustas entsüklopedistidega ning oskas tujukat ja raskemeelsusele kalduvat monarhi enda külge köita. Kuigi
Madeleini kadestama, väites, et naine on olnud ome eksabikaasale truudusetu. Naine ise seda ei tunnista. Surudes alla oma kadedust, tekib Du Roy'l armuafäär proua Walteriga, ajakirja omaniku naisega, kes on olnud täielik vooruse kehastus. Alguses on mees oma saavutuse üle õnnelik, hiljem ta kahetseb seda, kuna ta siiski ei taha proua Walterit. Georgesi suhted oma naisega lähevad aga järjest jahedamaks ning varsti on mees jälil ka naise armukesel, kes Madeleinega teolt tabatakse. Armukeseks oli minister. Tegu oli seadusevastane ning meest karistati. Du Roy tõus jätkub. Nüüdsest vallaline mees, saab Georges Walteri tütre, Susanne Walteriga suhte luua. Vanematel pole muud võimalust kui nõustuda. Nad abielluvad ning nüüdsest on Du Roy tõsiselt hästi kindlustatud keskklassis. Nende pulm on Pariisi kuulsaim. Siiski jääb Georges meheks ning midagi pole teha. Isegi
2) karistas kohtuta 3) nimetas ametnikke 4) parlamendi kutsus kokku vaid enda otsuseid üles kirjutama Tähtsaimaks riigiametnikuks sai rahanduse peakontrolör J.B.Colbert: 1) püüdis lahendada riigi raha probleeme 2) asutas riiklike manufaktuure 3) rajas kolooniaid 4) esmakordselt viis sisse riigieelarve 1715 sai troonile Luis XV(5a) Regendina valitses hertsog Philippe. Kuningas riigiasjade vastu huvi ei tundnud. Täisealiseks saades lasi ta valitseda oma ametlikul armukesel Madame de Pompadour'il: 1) tegeles välispoolitikaga 2) määras ametnikke 3) koondas õukonda teadlasi ja haritlasi Luis XV tunnuslause: "Pärast mind tulgu või veeuputus!" Algas kuningavõimu allakäik ja parlamendi tugevnemine. 1774 sai kuningaks Luis XVI. Abiellus Austria Marie- Antoinette'ga. Riigikassa oli tühi, kuid kuningapaari väljaminekuks vajati järjest rohkem raha. Vajati reforme. Rahanduse peakontrolöriks sai uuendusmeelne Jacques Turgot.