Kitoon-riideese(põlvini, õlgadelt kinni ja võõga kokkutõmmatud). Himation-paksem üleriie. Sümpoosion-(koosjooming) kodused pidusöögid meestele. Kraater-veinisegamsinõu. Gümnaasion-(alastioleku koht) spordiväljak koos riietumis- ja pesemisruumidega. Olümpiamängud-iga 4 aasta tagant Zeusi auks peetavad pidustused. Staadionijooks-lühim jooksudistants u. 192 m. Olümpiavõitjate nimekiri-5 saj. e.Kr. hakti koostama. Hetäär-(sõbratar,kaaslanna) meesabikaasade armukene. Paiderastia-(poistearmastus) homoseksuaalne suhe. Lesbiline armastus- naiste omavaheline (seksuaal)suhe. Paidagogos-lastejuhtija. Sofist- õpetlane. Rapsoodid-rändlaulikud.
Romaani vältel Daisyl ja Tomil on oma afäärid, mis tõmbavad neid rohkem lahku selle asemel, et nad oma probleemidest räägiksid üksteisega. Esimene juhus kus nad peavad sellest kõigest rääkima, Gatsby tõttu, on Plazas kui Gatsby käsib Daisyl öelda välja, et ta ei armastanud kunagi Tomi, millest Daisy enamvähem välja suudab tulla. Raamatu lõpus, peale Gatsby ja Myrtle' surma, on nad uuesti paar, taas eirates kõiki vigu ja miinuseid. East Eggis oli Tomil armukene, Myrtle. Myrtle ise on omakorda abielus George'ga. Kuigi Myrtle oli alguses õnnelik temaga, tuli välja, et George polegi see, mis ta päris arvas ja leidis end üsna kurvana hiljem. Selle asemel, et lahutada, leidis ta Tomi, kellega tal oli afäär, nagu ennist mainitud. Myrtle ja Daisy mõlemad olid algselt oma abikaasa järgi hullud, kuid hiljemalt see kadus. Erinevalt Daisyst, Myrtle tahtis oma meest väga maha jätta ja uusi, paremaid asju jahtima minna.
võluv naisterahvas käevangus oli. Peol hakkasidki arenema sügavamad suhted naabrihärra ja Emma vahel, nad vestlesid tundide viisi ning hakkasid salaja ka kohtuma. Talviti kohtusid nad Bovary'de maja aias, kui Rodolphe sinnani jõudis, viskas ta märguandeks peotäie liiva vastu varbluuke, mille peale Emma niipea, kui sai välja lipsas. Madame laenas armukesele kinkide tegemiseks ka raha Lhereux' käest, kes oli kohalik kaupmees. Charles isegi mitte ei aimanud, et naisel võiks armukene olla kuigi külarahvas seljataga sellel teemal arutles üpriski palju. Madame Bovary muutus salasuhtega aina hooletumaks, kutsus armukese lausa keset päeva oma maja juurde, et oma rasket elu talle kurta. Ühel päeval tuli Emmal ahastus peale, ta ei tahtnud enam Charles'i juures olla, nii siis ta tegigi Rodolph'le ettepaneku kolmekesi põgeneda (Emma, Rodolphe, Berthe). Esialgu paistis, et mehele meeldib see mõte sama palju, kui Emmalegi kuid
aastal semestrikroonika lõppsõnas otsekui usutunnistusena enda vaateid ja veendumusi. Kui Reiman peale ülikooli lõpetamist Peterburisse prooviaastale sõites lahkus oma kaasvõitlejaist, ja talle lahkumissõnu öeldi ning klaasi tõstes elagu lauldi, milles ka vihje armsamale, siis oli Reiman vastanud, et tema armsam ainult Koidula mõttes - ,,Mu isamaa on minu arm"- on mõeldav ja oli jätkanud: ,,Isamaa, kallis Eesti isamaa, olevat tema armukene, keda ta igavesti armastada tahtvat, ja et kaasvõitlejad isamaale ja Eesti rahvale truiks jääksid, olevat tema palavam palve ja viimane soov." Niisuguses vaimus lahkus Reiman ülikoolipingilt, et otsida võimalusi oma elukutseliste teadmiste, maailmavaateliste veendumuste ja töökavatsuste ellurakendamiseks. Aga ta jäi kogu eluks lähedalt seotuks oma akadeemilise seltsiga, tegi suure osa oma elutööst selle märgi all ja
Selle armukesega sai Louis XIV neli last. Järgmine armuke oli Athenais de Mortemart, tuntud ka madam de Montespani nime all. Selle naise abikaasa ei soovinud oma naist kuningaga jagada ja kuningal tuli probleeme. Selle naisega sai kuningas seitse last, lisaks kaks last oli tal oma seadusliku mehega. Hoolimata kõigest jäi ta pikka aega kuninga peamiseks armukeseks. Samas oli kuningas kõigi naistega, kellega võimalik. Näiteks oma armukest oodates ka armukese teenijaga. Kuninga viimane armukene oli proua Maintenon. See naine üritas kuningat mõjutada piirata liiderdamist, mis oli võtnud väga suure ulatuse. Ilmus käsk prostituudi kõrvad ära lõigata, mille tulemusena see tegevus läks põranda alla ja kuritegevus suurenes veelgi. Prostituute hakati avalikult hukkama. Louis XIV ajal hakati tegelema heategevusega. Toetati kultuuri ja teaduse arengut. Pariisi rajati loomaaed ja tähetorn. Richelieu ajal loodi Prantsuse Akadeemia, mille
oskamatusest varjata oma põlgust protsessi vastu.Aasta möödus aeglaselt , kuid lõpuks sai otsa.Oktoobris oli riviteenistus läbi ja tulevane kindral oli ülimalt rõõmus , et ta sellest vabanes. Nüüd oli Charles de Gaulle jõudnud oma karjääri esimese verstapostini , milles oli Ecole Speciale Militaire , kus õpetati kõik Prantsusmaa vanemohvitserid.Selle koolihoone oli lasknud ehitada Versailles' palee kõrvale ametlik Louis XIV armukene madame de Maintenon. Sellesse süngevõitu asutusse astuski kadett Charles de Gaulle läbi paduvihma 14.otkoobril 1910.aastal.Charles vist arvas , et on jõudnud seitsmendasse taevasse , kui narrimine ja kiusamine ei lõppenud ka Saint-Cyris.Kadetile iseloomulik kiilakas pea rõhutas tema näojooni nina ja kõrvad tungisid veelgi rohkem esile.Teda kutsuti ,,spargliks'' ja ,,isakalkuniks''. Saint-Cyris oli hommikusöök kell 6
annaabi.ee 
