Kirjandusteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Triumfikaar" E.M.Remarque 1. 1) ,,Igaüks tahab veel võtta, mis võtta annab, enne kui lõpp käes." 2) ,,Armukadetseda võib armastust, mida teistle jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse." 3) ,,Kes palju tagasi vaatab, võib kergesti pea ära lüüa või ninuli lennata." 4) ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud." 5) ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, millised on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." 2. Tegevus toimub Prantsusmaal, kus peategelaseks on Saksa emigrant Ravic. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku ühe naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm
Kirjandusteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Triumfikaar" E.M.Remarque 1. 1) ,,Igaüks tahab veel võtta, mis võtta annab, enne kui lõpp käes." 2) ,,Armukadetseda võib armastust, mida teistle jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse." 3) ,,Kes palju tagasi vaatab, võib kergesti pea ära lüüa või ninuli lennata." 4) ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud." 5) ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, millised on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." 2. Tegevus toimub Prantsusmaal, kus peategelaseks on Saksa emigrant Ravic. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku ühe naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm
aga see ei õnnestu. Joan avaldab Ravicile armastust ja sureb. Raamatu lõpus on kõik juba kindlad, et Saksamaa ja Prantsusmaa vahel puhkeb sõda. Kõik, kes saavad, üritavad põgeneda, aga Ravic läheb hotelli. Juba ette teades, et politsei on seal ja laseb end kinni võtta. Ravic saadetakse maalt välja. 5. Tegelased Ravic- saksa pagulane Joan Madou- näitlejanna ja Ravici armastatu Morozov- Ravici sõber 6. ,,Tuult ei saa luku ja riivi taha panna." ,,Armukadetseda võib armastust, mida teistele jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse." ,,Tõde tundub sageli ebatõena." ,,Mees ei ole mees, kui raha on naise käes." 7. Teose põhiideeks on inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. 8. Mulle raamat meeldis, kuna see oli kaasakiskuv ja äärmiselt huvitav. Üks paremaid raamatuid, mis ma lugenud olen.
kaasaelamist Ravicu kättemaksuplaanile. Meeldis ka see, et raamat ei lõppenud nagu tüüpiline seebiooper: Joan suri enne kui ta sai Ravicuga jälle koos olla, kuigi sellest oli ka kahju. Pagulane: ,,Igaühel jõuab kord aeg kätte, kus tal jalgalaskmisest kõrini saab." Ravic: ,,Võit teeb hooletuks." Kate Hegström: ,,Igaüks tahab veel võtta, mis võtta annab, enne kui lõpp käes." Ravic: ,,Raha teeb leidlikuks." ,,Armastus ei tunne hinda." ,,Armukadetseda võib armastust, mida teistele jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse." ,,Kõike tuleb tundma õppida, mida vähegi saab." ,,Tõde tundub sageli ebatõena." ,,Tuult ei saa luku ja riivi taha panna." ,,Kes palju tagasi vaatab, võib kergesti pea ära lüüa või ninuli lennata." ,,Mees ei ole mees, kui raha on naise käes." ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud." ,,Armastus ei ole sõna selle jaoks. Sellest on vähe
peale õpetataud, et alati tuleb andeks paluda ja ka õppida andestama. Endal pidavat kergem olema ja nii ongi. Kindlasti kõige negatiivsem omadus on mul see, et ma olen kohutavalt armukade. See on kõige häirivam. Ma sisestan endale koguaeg, et ei tasu minna närvi või ei tasu paanitseda aga millegi pärast see ei aita. Mul on kohutavalt hea kujutlusvõime ja see aitab kindlasti armukadedusele kaasa. Kui ma olen rahulik ja kõik on hästi, siis ma alati mõtlen kas oli vaja armukadetseda. Küll ma mõtlen, et järgmine kord ma enam ei mõtle nii või ei tee naa, aga ikka tuleb see hoog. See on asi millega ma pean veel kõvasti tööd tegema.
Kohati tundub, et rüütlidaamid olid kõikvõimsad muinasjutulised kangelannad, keda tegelikult ei eksisteerinudki. Samas eksisteeris keskajal seisuslik ühiskond mille igas kihis oli oma koht ka naisel. Ajaloolisest seisukohast lähtudes omistatakse daamidele oluline roll rüütlikultuuris. Igal rüütlil oli võimalus valida oma südamedaam ning pühendada kõik oma võidud talle. Lossi perenaise võis oma südamedaamiks valida iga rüütel ning peremees ei tohtinud armukadetseda, vaid pidi olema hoopis uhke oma naise suure austajaskonna üle. 23 Turniiridest võtsid rüütlid eelkõige osa sellepärast, et võita daamide austust ning seeläbi saavutada ka senjööride armastus. Naise ülesandeks oli turniiridel julgustada mehi veelgi julgematele ja ennast salgavamatele tegudele. Samamoodi nagu lossi perenaistel võis olla mitu sümpaatset rüütlit oli ka valitsejatel armukesi, kes mõlemalt poolt üritasid valitseda oma käskija südant ning seeläbi lüüa kaasa ka
talle järele tulnud, ta kätte saanud ja jalust löönud? Võõramaa libedal jääl oli ennast palju raskem püsti ajada kui kodukandi tuttaval pinnal." (Ravic) Lk 335,,Armastus! Mida kõike see sõna peab katma! Ihu kõige hellemast õrnusest kuni vaimu kõige suurema mässuni, perekonna soetamise lihtsast soovist kuni vapustuseni, mille toob surmateade, jooksuaja meeletusest kuni Jakobi võitluseni ingliga." (Ravic) Lk 336,,Armukade millelegi, mis mulle korda ei lähe? Armukadetseda võib armastust, mida teisele jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse."" (Ravic) Lk 337,,Mitte midagi ja mitte kedagi ei saa teise inimese südamest välja visata." (Ravic Joani mehe kohta) Lk 356,,,,Igal ööl tapetakse paljusid! Paljusid! Linnad põlevad, kusagil nutavad juudid, metsades kõngevad tsehhid, hiinlased kõrbevad jaapani gasoliini1 all, koonduslaagrites roomab ringi piitsasurm, - kas peaksime sentimentaalsete naiste kombel nuuksuma, kui üks mõrvar kõrvaldatakse