E. Bardare. A. Gutierrezi draama kujutab endast romantilist, kangelaste saatuste kaudu peegelduva vabadusideega, ent seejuures poliitilise teravuseta teost, mille osalt ajaloolises, osalt vaba käsitlusega faabulas jääb kajastatava epohhi atmosfäär küllaltki veenvalt kõlama. Aragoonia trooni pretendendi, rüütliseisusest don Manrice kokkupõrge krahv di Luna ja katoliku kirikuga seostub vaba isiksuse ning keskaja julmade seaduste vahelise konfliktiga. Keerukat armuintriigi iseloomustab segaste ja fantastiliste sündmuste ahelik. Teades, et tsensor don Manrice armastaua Leonore häbitust teost nunnatõotuse murdmisest segadusse satub, otsustas Verdi ooperi lüürilist liini lihtsustada. Mitmed stseenid jäeti välja ning pearõhk asetati mustlasnaise Azucena kättemaksuteemale, mis heliloojat sedavõrd haaras, et ta ooperile Azucena nime anda kavatses. Ehkki Cainmarano tegevustiku reaks efektseiks, jõulistest
30nendate algul oli ta juba tunnustatud ja kuulus ja liikus suurilma poeetilistes ringkondades. Samas talle oli omane sõjaline vaim. 40nendate alguses algab raske periood tema elus isiklikud kaotused + aeg on raske: surevad tema 2 venda ja tema 10 aastane poeg; raske: patukahetsusmeeleolu, kuninga tunded jahenevad teatri vastu muutub vastutulelikuks nendele häältele, mis soovitavad teatri ärakeelamist, lein oli keelatud ja armuintriigi kujutavate näidendite näitamine, vaimulikuteatrit võis teha aga mitte ilmalikke komöödiaid. Palju piiranguid: vallalised naised ei tohtinud laval olla, pidid olema abielus, travestiad keelatud, tagasihoidlikult riides pidid naised olema, nende abikaasad pidid kulisside taga valves olema. Sise- ja välispoliitilise tausta halvenemine. Hiilgeperiood oli saanud läbi, Hispaania kiiresti provintsialiseerus. See avaldas mõju ka Calderonile, kes 1651
Seekord otsustas d'Artagnan jutustada talle kõigest, mis oli juhtunud. Kahtlemata annab härra de Treville talle kogu selle loo suhtes head nõu. Kuna härra de Treville peaaegu iga päev kuningannat kohtas, võis ta võib-olla Tema Majesteedilt midagi teada saada vaese naise saatuse kohta, kellele kätte maksti tema truuduse eest oma käskijannale. Härra de Treville kuulas noormehe jutustust tõsiselt, mis tõendas, et ta selles seikluses nägi midagi muud kui lihtsat armuintriigi. Kui d'Artagnan oli lõpetanud, ütles ta: 261 «Hm! Kõik see lõhnab juba kaugelt Tema Eminentsi järele.» «Aga mis nüüd teha?» küsis d'Artagnan. «Praegusel silmapilgul mitte midagi. Tuleb ainult lahkuda Pariisist, nagu ma juba ütlesin, ja seda võimalikult kiiresti. Ma näen kuningannat ja jutustan talle põhjalikult vaese naise kadumisest, mida ta kindlasti ei tea. Need üksikasjad on Tema Majesteedile
annaabi.ee 
